Transpordiameti digiajakiri Teejuht kajastab ameti kõiki tegevusvaldkondi: merendust, maanteid ja lennundust. Ajakirjas leiab kaasahaaravat lugemist nii erialaspetsialist kui ka lihtsalt huviline.
T ee t MAAL, VEES JA ÕHUS uh KEVAD 2026 Transpordiameti digiajakiri nr 17
Transpordiameti 2025. aasta kokkuvõte
VESI
ÕHK
MAA
Ott Tahk: loodav riiklik teekaart aitab kaasa droonivaldkonna arengule EstATCA kannab hoolt lennu- juhtide kogukonna heaolu eest Kestliku lennukikütuse toot- mise võimalused Eestis ja Lätis Riigi toimetamised mehita- mata lennunduse valdkonnas
Siim Idnurm: ehitaja elukutse on ülimalt tänuväärne Eesti transporditaristu visioon 2030+: killustatusest sünkroni- seeritud multimodaalsuseni
Edgar Peganov: merenduse prioriteedid on innovatsioon, ohutus ja koostöö
Sadamate ohutuse tase on hea
Merenduse ühine andmete keel S-100 Sinimajanduse ambitsioon peab olema suurem
Saatse saabas – tee, mis valmis tundidega
Teekond läbi tunneli ehk mets- loomad maanteid ületamas
JUHTKIRI
Hea lugeja! asta esimene Teejuht toob sinuni teemasid maalt, veest ja A õhust. Teen kaanelugudest põgusa ülevaate. Kevadnumbris ajasime juttu Aadu Lassi nimelise elutööpreemia pälvinud silla- ja teedeinsener Siim Idnurmega , kes peab oluliseks, et iga sild oleks unikaalne insenertehniline töö, mis arvestab konk- reetseid olusid ja vajadusi. Elutööpreemia saamine tegi talle head meelt ennekõike sellepärast, et tema tehtud tööd, neid arvukaid objekte, mille seas on umbes kolmkümmend silda, on tähele pandud ja hinnatud. „Rahulolu annab teadmine, et mul on õnnestunud meie sillaehitust elavdada sellega, et Eestis on hakatud lisaks talasilda- dele ka teistsuguseid sillatüüpe ehitama,” ütleb ta. Saatse saabas on Võrumaal asuv maanurk, kus Venemaa territoo- rium lõikub pikalt Eesti ala sisse – teelõigul toimuv muutus 2025. aas- ta oktoobris hetkega Eesti esiuudiseks, kui piirivalvurid märkasid idanaabri relvastatud rühma liikumist teel. Sügisese intsidendi tule- musel suleti Saatse saabast läbivad lõigud. „Saatse–Värska teelõigul väikese Saatse saapa juures ajutise ümbersõidutee ehitamine käis tõesti väga kiiresti, vaid kahe päevaga,“ meenutab Transpordiameti lõuna üksuse juhataja Janar Taal 90 meetri pikkuse esmase ümber- sõidutee rajamist. See ettevõtmine oli hädavajalik, sest muidu jää- nuks kahe saapa vahel elavad Lutepää küla elanikud isolatsiooni. Saatse saapa püsiva ümbersõidutee ehitus algab juba 2026. aasta kevadel. Transpordiameti merendusteenistuse direktor Edgar Peganov on ametis olnud veidi üle viie kuu, ent selge on siht, mis suunas tuleb rool keerata, et õigel kursil püsida. „Soovin, et kolme aasta pärast oleks Transpordiameti merendusvaldkond rahvusvaheliselt veelgi märgatavam ning riigisiseselt prestiižne ja kõrgelt hinnatud majan- dusharu,“ rõhutab ta merenduse pikemast plaanist rääkides. Oluli- sed sammud selle unistuse elluviimiseks on Peganovi sõnul meren- dusvaldkonna digitaliseerimise lõpuleviimine ja kliendimugavuse parandamine, Eesti kui mereriigi atraktiivsuse kasvatamine, meren- duse jõulisem esile toomine ja kasutamata potentsiaali realiseeri- mine riiklikul tasemel ning tugev riskijuhtimise ja kriisivalmiduse süsteem. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu kirjutab, et kuna sinimajanduse valdkond on lai – koondades tegevusi meretranspordist ja sadamatega seonduvast kuni mereenergia, kalanduse, vesiviljeluse, mereturismi ja mere- tehnoloogiani, võiks valdkonna ambitsioon olla senisest märksa suurem. Ta tõdeb, et sinimajanduse areng ei jää enamasti ideede puuduse, vaid lahenduste elluviimise prognoosimatuse taha. „Kuigi
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Rene Riisalu / Transpordiamet
sinimajanduse roll Eestis on võrreldes mitme teise Läänemere ääres asuva riigiga tagasihoidlikum, tehakse meil juba praegu valdkonnas palju eriilmelist, millel on selge majanduslik väärtus ja kasvu- potentsiaal,“ märgib ta. Sinimajanduse uue juhtimismudeli suunised valmivad 2027. aastaks. Seejärel tuleb seada selged prioriteedid – millest alustada ja mida arendada eelisjärjekorras – ning koostada rakendusplaan, et kokkulepped ei jääks üksnes paberile. Kuna doonivaldkond areneb hoogsa tempoga, otsustas valitsus mullu alustada mehitamata õhusõidukite teekaardi koostamist. Riigikantselei palkas droonivaldkonna arengukava koostama senise Eesti Lennuakadeemia lennuohutuse õppejõu ja õhuväe lennu- ohutusohvitseri Ott Tahki . Tahki sõnul sünnib mehitamata õhu- sõidukite probleemide, arengusuundade ja väljakutsete kaardis- tamise tulemusena dokument, mis on Eestis esimene terviklik plaan droonide valdkonna suunatud arendamiseks. Ta märgib, et ühtset tegevusraamistikku ja seadusselgust vajavad kõik mehitamata õhusõidukite tootmise, müügi, käitamise, lennuteenuste pakkumise, ohutuse tagamise ja järelevalvega tegelejad. Euroopa Liidu lennukikütuste tarnijaid peavad 2025. aastast järk- järgult suurendama kestliku lennukikütuse osatähtsust. Eesti ja Läti otsustasid ühiselt uurida, millised on võimalused kestlikku lennuki- kütust kohapeal toota. Analüüsist ilmnes, et kuigi Eesti ja Läti on geo- graafiliselt ja majanduslikult sarnased, liiguvad nad keskkonna- säästlike lennukikütuste kasutuselevõtul erinevat teed. Praegune suund Lätis on kestliku lennukikütuse tootmise toetamine, Eestis aga selle impordile keskendumine.
Samuti vaatame aasta esimeses numbris tagasi eelmisele aastale ning teeme ülevaate Transpordiameti 2025. aasta tegemistest.
Põnevat lugemist!
2
TEEJUHT / NR 17
Teejuht on Transpordiameti digiajakiri, mis kajastab kõiki ameti tegevusvaldkondi: merendust, maanteid, liiklusohutust ja lennundust.
Projektijuht: Anu Ots Keeletoimetaja: Malle Hunt Küljendus: Kaanefotod: Adobe Stock Deko Disain OÜ
Väljaandja: Transpordiameti kommunikatsiooniosakond Ajakirja tellimine: Ajakirja on võimalik tellida ja lugeda veebis:
Lisainformatsioon: press@transpordiamet.ee www.transpordiamet.ee/digiajakiri/püsitellimus
Enne digiajakirja lugemist palun tutvu kõigi võimalustega!
Foto: Verston
13
15
11
14
1
2
3
4
5
6
7
8
9
12
10
9. Kuva ajakirja täisekraanil või lahku täisekraani vaatest. 10. Märksõna otsing. Saad otsida kogu ajakirjast soovitud artikleid märksõna järgi. 11. Saab liikuda järgmisele lehele või tagasi eelmisele. 12. Vaatan videot. 13. Video. 14. Ava link. 15. Vaata suuremalt.
1. Sisukord. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates saab sisukorra sulgeda. 2. Sisulehtede pisipildid. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates sulgub. 3. Lisa märkmeid. 4. Jaga. Saab jagada konkreetset lehte või kogu ajakirja. 5. Prindi. Saab printida märgitud lehed või kogu ajakirja. 6. Lae alla. Saab laadida arvutisse PDF-vormingus kogu ajakirja või avatud lehe.
7. Lülita lehekeeramise hääl sisse või välja. 8. Suumi artiklit suuremaks või väiksemaks.
3
TEEJUHT / NR 17
VESI
Klõpsa pealkirjale ja loe lähemalt!
8
Edgar Peganov: merenduse prioriteedid on innovatsioon, ohutus ja koostöö Rahvusvaheline laevakontrolli- organisatsioon seisab ohutu meresõidu eest Kevad toob väikelaevad veekogudele Sadamate ohutuse tase on hea Merenduse ühine andmete keel S-100 Sinimajanduse ambitsioon peab olema suurem Kursus, mis nõudis kolimist kodust kaugele Eestikeelset merekeelt rikastades Pudelpostist Otsingu- ja päästeoperatsioo- nide strateegia Eesti mere- tuuleparkide piirkondades Jäätalvest saja aasta eest
8
44
12
14
16 18
23
25
51
18
28
32 36
38
56
23
4
TEEJUHT / NR 17
MAA
ÕHK
Siim Idnurm: ehitaja elukutse on ülimalt tänuväärne Eesti transporditaristu visioon 2030+: killustatusest sünkroni- seeritud multimodaalsuseni Saatse saabas – tee, mis valmis tundidega Liiklusmärgid peavad ajaga sammu pidama Teekond läbi tunneli ehk mets- loomad maanteid ületamas Uus juhend ajakohastab geosünteetide kasutamise nõudeid Teekonstruktsiooni IFC-mudelite kohandamine mahuarvutuseks ja juhtimiseks Masinad, mis kujundasid maan- teid. Teehöövel Bitvargen ja selle järglased Eesti teedel
44
Ott Tahk: loodav riiklik teekaart aitab kaasa droonivaldkonna arengule Koen Milis: peame muutuma paindlikumaks ja tõhusamaks Metroserdi testimiskeskkond toetab droonitehnoloogiate arendust Põhja- ja Baltimaades EstATCA kannab hoolt lennu- juhtide kogukonna heaolu eest Tallinna lennujaam alustas 75 miljonit eurot maksva laienduse rajamist Lennuakadeemia avab kiirtee lennundusse Üldlennunduse sünge aasta Kestliku lennukikütuse tootmise võimalused Eestis ja Lätis Riigi toimetamised mehitamata lennunduse valdkonnas Mehitamata õhusõidukite kaug- tuvastuse vastuvõtusüsteemi loomine nRF5340 ja nRF7002 baasil
74
74
48
78
51
82
54
84
56
88
60
91
63
84
92 94
66
96
98
100
Transpordiameti 2025. aasta kokkuvõte
94
5
TEEJUHT / NR 17
VESI
MEREKAARDID 18
23
PERSOON 8
SINIMAJANDUS
Edgar Peganov: merenduse prioritee- did on innovatsioon, ohutus ja koostöö Transpordiameti merendus- teenistuse direktor Edgar Peganov on ametis olnud veidi üle viie kuu, ent selge on siht, mis suunas tuleb rool keerata, et õigel kursil püsida.
Merenduse ühine andmete keel S-100
Sinimajanduse ambitsioon peab olema suurem
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorga- nisatsiooni S-100 hüdrograafiline mudel on uus standard, kuidas mereandmeid ühtemoodi kirjeldada. Kui kõik mereandmed on loodud ühe mudeli järgi, on võimalik nende koostoimivus ja ristkasutus.
Kuigi sinimajanduse roll Eestis on võrreldes mitme teise Lääne- mere ääres asuva riigiga tagasi- hoidlikum, tehakse meil juba praegu valdkonnas palju eriilme- list, millel on selge majanduslik väärtus ja kasvupotentsiaal.
6
TEEJUHT / NR 17
Klõpsa pealkirjale ja loe lähemalt!
SELLES NUMBRIS:
8
Edgar Peganov: merenduse prioriteedid on innovatsioon, ohutus ja koostöö Kai Simson Rahvusvaheline laevakontrolliorganisat- sioon seisab ohutu meresõidu eest Liivi Tamm Kevad toob väikelaevad veekogudele Rait Prits Sadamate ohutuse tase on hea Merily Must Merenduse ühine andmete keel S-100 Peeter Väling, Olavi Heinlo Sinimajanduse ambitsioon peab olema suurem Kristjan Truu Kursus, mis nõudis kolimist kodust kaugele Karl-Joosep Küngas Eestikeelset merekeelt rikastades Malle Hunt, Pärtel Keskküla Pudelpostist Enn Oja Otsingu- ja päästeoperatsioonide strateegia Eesti meretuuleparkide piirkondades Helene Armilde Kudre Jäätalvest saja aasta eest Reet Naber
8
12
14 16 18 23
18
25
28 32 36
38
23
7
TEEJUHT / NR 17
VESI
PERSOON
Foto: Rene Riisalu / Transpordiamet
Edgar Peganov: merenduse prioriteedid on innovatsioon, ohutus ja koostöö
Kai Simson , Transpordiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja
Transpordiameti merendusteenistuse direktor Edgar Peganov on ametis olnud veidi üle viie kuu, ent selge on siht, mis suunas tuleb rool keerata, et õigel kursil püsida.
8
TEEJUHT / NR 17
Millised on olnud sinu esimesed muljed siin töötamisest? ind on positiivselt üllatanud Transpordiameti töötajate M kõrge professionaalsus ja pühendumus. Siin on selgelt tunda, et inimestel on sügav missioonitunne – hoida Eesti liikuvust ja ohutust igapäevaselt toimimas. Merendusvaldkonna puhul paistab silma kõrge professionaalsus, pikk kogemus ja tugev traditsioon. Meil on väga pühendunud ja laial- daste teadmistega inimesed. Seda näitab seegi, et meid kaasatakse üsna palju riiklikesse ja rahvusvahelistesse koostöövormidesse. Samas on valdkond kiires muutumises – nii tehnoloogia, regulat- sioonid kui ka geopoliitiline keskkond sunnivad meid pidevalt koha- nema ning see toetab tööalast arengut. Kuid hea on tõdeda, et ees- märkide poole püüeldakse siin sarnase innukusega, mida olen koge- nud erasektoris. Nii merendusteenistuses kui ka teistes üksustes on inimesed abivalmid. Tänu sellele on sisseelamine olnud väga sujuv. Üheks proovikiviks on aga bürokraatia, mis on paratamatult meie asja- ajamise osa. Ühest küljest on suurtes organisatsioonides vaja roh- kem kannatust, kuid näen, et on võimalusi asju lihtsamaks muuta. Millised on merendusvaldkonna prioriteedid 2026. aastaks? Toon välja kuus olulisemat suunda, millele sel aastal tähelepanu pöörame. Esiteks merendusteenistuse strateegia uuendamine ja rakenda- mine. Strateegia peab olema lihtne, arusaadav ja iga merendus- teenistuse töötaja peab mõistma ja nägema oma panust. Teiseks juba eelpool mainitud bürokraatia vähendamine ja haldus- protsesside optimeerimine. Eesmärk on võita aega sisutegevuste jaoks ja muuta töövoog sujuvamaks. Sellesse saab panustada iga inimene. Tuleb kriitiliselt analüüsida oma töölauda ja anda konst- ruktiivset tagasisidet selle kohta, mida saaksime teha oluliselt efektiivsemalt. Kolmandaks väikelaevanduse terviklik arendamine: teenuste kätte- saadavus, kvaliteet ja kindlasti jätkuv ohutuse tagamine. Üks suur samm, millega sel aastal edasi liigume, on väikelaevade ja jetijuhtide eksamite viimine e-keskkonda. Neljandaks mitmesuguste digilahenduste arendamine: elektrooni- line mereinfosüsteem, navigatsioonimärgistuse nutikad seiresüs- teemid, ühtne digivärav kõigi Transpordiameti e-teenuste jaoks, laevaliikluse juhtimise süsteemi uuendamine ja e-teenuste osa- kaalu suurendamine. Kõik selle nimel, et muuta meie töö paremaks ja sujuvamaks ning klientide suhtlus meiega veelgi lihtsamaks. Viiendaks üks suur ja esmakordne projekt, mille loodame sel aastal ellu viia, on madalmere mõõdistamise võimekuse loomine. Katseta- me demoprojekti raames turul pakutavaid lahendusi ning kui see õnnestub, siis loome Eestile täiesti uue tehnilise võimekuse.
Kõige selle juures soovin rõhutada, et koostöö tihendamine klientide ja partneritega on võtme- tähtsusega.
Kuuendaks Eesti merenduse konkurentsivõime tõstmine tugevda- des Eesti merenduse kuvandit nii välismaal kui ka riigisiseselt. Kõige selle juures soovin rõhutada, et koostöö tihendamine klientide ja partneritega on võtmetähtsusega. Kui minna valdkonda sisse, siis millele paned rõhku sadamate, laevateede, kartograafia, hüdrograafia ja laevaliikluse puhul? Mulle teeb head meelt igapäevane ja pikaajaline koostöö sadama- tega, kus me ei ole ainult järelevalve tegijad, vaid neile ka partnerid uute turva- ja ohutusnõuete rakendamisel. Selline hea koostöö teeb ainult rõõmu. Oluliselt mõjutab meid tehnoloogia areng, millega peame oma tege- vuste planeerimisel arvestama. Seega tuleb laevateede arendus- ja hooldustöödel arvestada nii traditsioonilist laevaliiklust kui ka uusi tehnoloogiaid, nt autonoomsete laevade tulekut, kauglootsimist jne. Kartograafia ja hüdrograafia seisukohast tunnen uhkust, et Eesti on eesrinnas uue põlvkonna S-100 andmete avaldamisel. Just nii peamegi oma asju ajama ja arendama. Laevaliiklus Soome lahel on kasvavas trendis ning varilaevastik ja satelliitside segamised mõjutavad ka meie tööd. Oluline on laeva- liikluse juhtimise keskuse võimekuse kasv, eriti kriisi või kriitiliste olu- kordade lahendamisel. Võtmetähtsusega on järjekindel operaatorite treening ja info liikumine kõigi osaliste vahel. Selle eesmärgi täitmi- seks peame järgneva paari aasta jooksul uuendama meie laevaliik- luse juhtimise IT-süsteemid. Millised uuendused on plaanis väikelaevanduses? Väikelaevanduse populaarsus on kasvanud ja see jätkub, mis eeldab meiltki uusi lahendusi. Üks nendest on eespool toodud eksamisüs- teemi ajakohastamine, mida oleme juba alustanud koos meie koos- tööpartneritega. Igal aastal korraldame ohutuskampaaniaid ja -tege- vusi, mida kindlasti jätkame. Soovin tugevdada koostööd Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja vabatahtlikega, sest koos jõuame rohkem. Meie eesmärk on kasvatada inimeste teadmisi ning austust mere vastu ja tagada, et väikelaevnikud suhtuksid ohutusse sama tõsiselt kui professionaalsed meremehed. Kindlasti ei tähenda see ülereguleerimist. Kuidas seda kõike teha, need otsused ja muuda- tused peavad sündima koostöös huvigruppidega.
9
TEEJUHT / NR 17
VESI
Messidel käimine on olnud osaks tööst, et hoida enda kursis merenduse valdkonna innovaatiliste lahendustega.
Foto: erakogu
Foto: erakogu
Sport on oluline osa Edgar Peganovi igapäevasest elust – see aitab taastuda ja hoida vaimu virge.
Foto: sportograf.com
Foto: sportograf.com
10
TEEJUHT / NR 17
Meie lipuprojekt EST Flag – mida tuleks siin teha, et veelgi edukamad olla? Ma ei vaatleks ESTFlagi pelgalt lipuprojektina. Minu hinnangul võiks selle brändi alt reklaamida nii Eesti merendust kui ka kujundada tervikuna riigi mainet ja majandust. Eesti ei ole ainuke riik maailmas, kes soovib oma lipu alla rohkem laevu, vaid tegemist on tiheda rahvusvahelise konkurentsiga. Laiem eesmärk ning positiivne mõju Eesti majandusele ja ka merendussektorile on see, kui rahvusvahelised merendusettevõtted avavad siin kontoreid või loovad ettevõtteid. Kuid see ei teki iseene- sest. Mis puudutab kitsalt Eesti lipu alla registreerimise teemat, siis praegune laevanduspakett soovitud eesmärki ei täida. Edu saavuta- miseks on vaja rohkem pingutada. Oluline on muuta olemasolev pakett või pakkumine maksude mõttes konkurentsivõimelisemaks, selgemaks ja stabiilsemaks. Tean, et selle nimel töö käib ja loodan parimat. Ma arvan, et meil on potentsiaal olla Põhja-Euroopa usaldusväärse- maid lipuriike. Konkurentsivõimelisematel tingimustel on võimalik Eesti registris laevade arvu kasvatada. See nõuab väga palju tahet, kokkuleppeid ja pingutust. Kas meil jätkub seda? Ma loodan küll. Rääkisime põgusalt, et Venemaa jätkab satelliitnavigatsiooni segamist. Kui suur murekoht see meie jaoks iga päev on? See on tõsine probleem, mis häirib laevaliiklust ja muudab operaa- torite töö keerulisemaks. Probleem ei ole igapäevaselt halvav, kuid nõuab kõrgendatud tähelepanu ja valmisolekut, milleks oleme üsna hästi varustatud ning ka meie laevaoperaatorite tase on väga kõrge. Laevaliikluse juhtimises näen vajadust uuendada olemasolevaid IT- süsteeme, tõsta teadlikkust riskidest ning väga head koostööd naaberriikidega info jagamisel. See ei ole ainult Eesti, vaid kogu maa- ilma mure. Siin on hea välja tuua üks oluline samm probleemiga tegelemisel. Soome initsiatiivil on loodud Põhjamaade ja Läänemere riikide ühised töögrupid, et ühtlustada lähenemist GNSS-häirete ja muude merendusküsimuste lahendamisel. Kuidas toimib koostöö Kliimaministeeriumiga? Koostöö on professionaalne ja regulaarne. Ma tunnen, et töötame ühise eesmärgi nimel, milleks on ohutu, keskkonda säästev ja kon- kurentsivõimeline Eesti merendus. Ministeeriumi tasemel on välja- kutseks merendust samaväärselt teiste valdkondadega pildil hoida. Teeme omalt poolt kõik, et ministeeriumi toetada. Teine murekoht on õigusaktide uuendamise tempo, mis rahvusvaheliste regulat- sioonide pideva muutmise tõttu on seadnud Eesti ametnikud ja Vancouveris Kanadas osales Edgar Peganov mere- pääse alasel seminaril, kus tutvustati kohalikku päästevõimekust. Hea on näha, kuidas mujal asjad toimivad, et parimaid praktikaid ka Eestisse tuua.
Soovin, et kolme aasta pärast oleks Transpordiameti merendusvaldkond rahvusvaheliselt veelgi märgatavam ja Eesti kasutajate jaoks infovahetus oluliselt sujuvam.
kolleegid ministeeriumis suure surve alla. Teeme tihedat koostööd ja panustame omalt poolt nii palju kui võimalik.
Milline on koostöö naaberriikidega? Peamised koostööpartnerid on Soome ja Läti, aga rahvusvaheliste koostöövormide kaudu on meil otsekontaktid kõikide Euroopa Liidu riikidega. Meie osakondade juhid ja eksperdid suhtlevad välismaa partneritega regulaarselt, olgu teemaks infovahetus või heade koge- muste tutvustamine. Võib öelda, et töötame piirideta merenduses. Selleks aastaks on väga palju olulisi tegevusi planeeritud. Milline on sinu pikem plaan merenduse valdkonnale? Mida soovid ellu viia järgmise kolme aastaga? Soovin, et kolme aasta pärast oleks Transpordiameti merendusvald- kond rahvusvaheliselt veelgi märgatavam ning riigisiseselt prestiiž- ne ja kõrgelt hinnatud majandusharu. Olulised sammud selle elluviimiseks on järgmised: Ÿ merendusvaldkonna digitaliseerimise lõpuleviimine ja kliendi- mugavuse parandamine; Ÿ Eesti kui mereriigi atraktiivsuse kasvatamine; Ÿ merenduse jõulisem esile toomine ja kasutamata potentsiaali rea- liseerimine riiklikul tasemel; Ÿ tugev riskijuhtimise ja kriisivalmiduse süsteem. Milliseid teadmisi ja kogemusi varasematest töökohtadest saad Transpordiametis rakendada? Olen kaasa võtnud pragmaatilisuse, süsteemse mõtteviisi, efektiiv- suse otsimise, riskijuhtimise kultuuri ja tugevad juhtimispraktikad. Pean oluliseks ka oskust kommunikeerida keerulisi teemasid liht- salt, arusaadavalt ja ausalt. Kuidas taastud ja hoiad tasakaalu, et vaim puhkaks? Minu jaoks on aktiivne liikumine parim viis taastumiseks. Sport on mu igapäevase tasakaalu alus. Vajan iga päev vähemalt tunni jagu liikumist, see aitab hoida produktiivsust ja vaimset selgust. Suvel on mu lemmikalad ujumine, rattasõit ja jooksmine, talvel jäähoki ja suusatamine. Kogu aasta vältel käin jõusaalis, see aitab nii füüsilist kui ka vaimset vormi hoida. Sport aitab hästi välja lülituda ning tihti tekivad just liikumise ajal lahendused ka tööalastele probleemidele. Jõudu ammutan ka pere ja lastega koos olemisest – see annab energiat ja tasakaalustab töökoormust.
11
TEEJUHT / NR 17
VESI
INTERVJUU Rahvusvaheline laevakontrolli- organisatsioon seisab ohutu meresõidu eest Liivi Tamm , Teejuhi kaasautor Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MoU) rolli meresõiduohutuses ei saa alahinnata. Maarten Vlag ja Ronald Hulhoven ohutu laevaliikluse tagamiseks loodud laevakontrolliorganisatsiooni Paris MoU sekretariaadist rõhutavad, et Eesti panus on oluline.
Milline on Paris MoU sekretariaadi eesmärk? aarten Vlag: Sekretariaat toetab liikmesriike meresõidu- M ohutuse tagamisel, panustab keskkonnakaitsesse ja seisab meremeeste heaolu eest. Korraldame koolitusi, osaleme töögruppides, kogume andmeid ja jagame statistikat ning suhtleme liikmesriikide ja avalikkusega. Samuti esindame organi- satsiooni üle maailma, et kõik piirkonnad püüdleksid samade ees- märkide poole. Kuidas hindate väiksemate liikmesriikide, näiteks Eesti rolli organisatsioonis? Ronald Hulhoven: Roll on väga oluline, sest otsustusprotsessis on kõigil liikmetel võrdne kaal. Mõistagi inspekteerib Eesti väiksema
riigina vähem laevu kui näiteks Holland või Ühendkuningriik, ent Eesti seisukohad ja ettepanekud on sama väärtuslikud.
MV: Organisatsiooni tugevus tuleneb sellest, et kõik liikmesriigid töötavad sama eesmärgi nimel. Seetõttu on oluline, et ka väiksemad riigid osaleksid aktiivselt Paris MoU töös. Näiteks on Eesti korral- danud kohtumisi ja koolitusi ning on alternatiivkütuste ja autonoom- se laevanduse teemal eestvedaja. Ühtne arusaam on väga oluline. Pole tähtis, kas inspekteeritakse His- paanias, Eestis, Islandil või Kreekas, nõuded peavad olema samad, et saaksime kontrolli tulemusi usaldada ja tunnustada.
12
TEEJUHT / NR 17
dume oma tegevuses eelkõige ohutusele ja keskkonnakaitsele ning rahvusvaheliste konventsioonide järgimisele. Sanktsioonide jõusta- mine ei ole otseselt meie ülesanne. Küll aga vahetame liikmesriikide ja teiste piirkondadega infot, et riskantseid laevu paremini tuvas- tada. MV: Teeme ka teiste piirkondadega koostööd, näiteks Vaikse ooke- ani regiooniga (Tokyo MoU), et ka seal sihipäraseid inspekteerimis- kampaaniaid läbi viia, näiteks kindlustuse ja vastutuskindlustuse sertifikaatidele. Paljud varilaevastiku laevad lahkuvad Venemaalt ega sisene Euroopa sadamatesse, vaid suunduvad näiteks Aafri- kasse. Püüame julgustada kontrollide läbiviimist ka nendes piir- kondades, et kohalikud ametnikud oleksid tähelepanelikud võltsitud registreeringute ja sertifikaatide suhtes. Varilaevastiku laevadel sageli nõuetekohane kindlustus puudub või on sertifikaadid võltsitud. Venemaa eemaldati teie organisatsioonist – mis selle tingis? RH: Venemaa liikmelisus peatati seoses Ukraina sõjaga. Meie organisatsioonil puuduvad liikmete väljaarvamiseks formaalsed protseduurid, ent see oli liikmete ühine poliitiline kokkulepe, et olu- kord on vastuvõetamatu. Oleme partnerluse alusel koostööd tegev riikide kogukond ning Venemaa tegevus Ukrainas ei ole sellega kooskõlas. Ÿ jagavad teavet ja teevad koostööd, et ohtlikke laevu kontrollida; Ÿ rakendavad tõsiste puuduste korral meetmeid, sealhulgas laevade kinnipidamine või korduvrikkujate keelustamine; Ÿ koolitavad pädevaid inspektoreid õiglaste ja tõhusate kontrollide läbiviimiseks. Eesti on Paris MoU täisliige 2005. aastast. HEA TEADA Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum (Paris MoU) Ÿ Pariisi MoU liikmesriigid on Belgia, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik. Venemaa Föderatsiooni liikmelisus on peatatud. Ÿ Igal aastal viiakse Pariisi MoU sadamates läbi enam kui 17 000 välislaevade inspekteerimist, millega tagatakse, et laevad vastavad rahvusvahelistele ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele ning et laevapere liikmetel on nõuetekohased elu- ja töötingimused. Ÿ Põhiprintsiibiks on, et esmane vastutus rahvusvaheliste merendus- konventsioonide nõuete täitmise eest lasub laevaomanikul või -ope- raatoril. Vastutus nõuete täitmise tagamise eest jääb lipuriigile. Liikmesadministratsioonid on kokku leppinud, et nad: Ÿ inspekteerivad oma sadamates välislaevu, et tagada rahvusvahe- liste ohutus-, keskkonna- ja laevapere heaolu standardite täitmine; Ÿ rakendavad rahvusvahelisi konventsioone nagu SOLAS, MARPOL ja meretöö konventsioon (MLC);
Foto: Meeli Küttim
Maarten Vlag (vasakul) ja Ronald Hulhoven külastasid hiljuti Eestit ning rõhutasid, et
Transpordiameti roll Paris MoU organisatsioonis on väga oluline.
Milliseid trende saab inspekteerimistulemuste põhjal Paris MoU regioonis esile tuua? MV: Kui alustasime 1982. aastal, olid standardid väga kehvad ja lae- vade kinnipidamiste määr 15%. Aja jooksul paranes kinnipidamiste määr kolme protsendini. Koroonaajal, kui inspekteerimisi piirati, tõusis kinnipidamiste määr nelja protsendini. Näeme ka, et mere- sõiduohutuse korraldamise süsteem on halvenenud. See näitab, kui oluline on meie roll: järelevalve vähenedes halveneb ka laevade ohu- tustase. Kas on mõni konkreetne valdkond, kus puudusi esineb kõige sagedamini? RH: Üht konkreetset valdkonda ei saa esile tuua. Enamasti on puu- duseid näiteks tuleohutuse, masinaruumide või muude teemade puhul. Kinnipidamised tulenevad tavaliselt mitme puuduse kombi- natsioonist. Samuti ei saa Paris MoU esile tuua, et teatud lipuriikidel on mingi konkreetne ja korduv probleem. Kuidas mõjutab merendust keskkonna- ja süsinikujalajälje vähendamine ning innovaatilised ideed? MV: See on vältimatu ja väljakutseid täis arengusuund. Laevade riskiprofiili koostamisel arvestame keskkonnanõuete täitmist üha enam. Samal ajal jäävad regulatsioonid sageli tehnoloogia arengust maha ning järelevalve peab kiiresti kohanema. Meie inspektorid peavad mõistma uusi tehnoloogiaid, kuigi paljud neist pole ise selliste laevadega kunagi sõitnud. Seetõttu oleme viimastel aastatel korraldanud koolitusi tulevikutehnoloogiate tutvustamiseks. Me ei saa oodata, kuni regulatsioonid lõplikult kehtestatakse. Peame inspektoreid ette valmistama, kuigi paljudes valdkondades puudub praegu õiguslik raamistik. RH: Alternatiivkütused, sünteetilised kütused ja autonoomsed lae- vad toovad uusi väljakutseid. Tuleb meeles pidada, et regulatsioonid loovad raamistiku, kuid ei tohi innovatsiooni lämmatada. Eestis on praegu varilaevastiku teema väga aktuaalne. Kuidas varilaevastik teie tööd mõjutab? RH: Tegemist on keerulise ja üleilmselt aktuaalse teemaga. Kesken-
13
TEEJUHT / NR 17
VESI
VÄIKELAEVAD Kevad toob väikelaevad veekogudele
Rait Prits , Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja
Kevad on väikelaevajuhtide jaoks oodatud aeg – jää taandub, päevad pikenevad ja veekogud kutsuvad taas liiklema. Samas külm vesi, muutlik ilm ja talvega ununenud ohutusvõtted võivad viia ohtlike olukordadeni. Kuidas väikelaevaga turvaliselt liiklemiseks valmistuda?
Jahid Pirita sadamas.
Foto: Janar Velleste
14
TEEJUHT / NR 17
ooaeg algab alati põhjaliku ülevaatusega. H Kontrolli paadikere seisukorda: pragusid, ühendusi ja võimalikke talvekahjustusi. Moo- tori puhul kontrolli üle kütuse- ja jahutussüsteem, aku, õlid ning sõukruvi. Kui väikelaev on haagisel seisnud, ära unusta ka rooli- ja juhtimissüsteemi katsetamist. Väiksemgi rike võib vee peal kiiresti eskaleeruda. Keva- dist hooldust või remonti peab laskma teha asjatundjal, kui enda teadmised jäävad selles valdkonnas nõrgaks. Kevadel on vesi sageli alla kümne kraadi ning vette kuk- kumine võib põhjustada külmašoki. Seetõttu on päästevesti kandmine eriti oluline – mitte ainult kaasa võtmine, vaid seljas kandmine. Veendu, et päästevestid sobivad kandjatele ning kinnitusklambrid ja -rihmad on olemas ja töökorras. Kui paukvestide puhul on tootja ette näinud ka regulaarseid kontrolle, tuleb neid teha, muidu ei vasta paukvest enam nõuetele. Lisaks kont- rolli, et väikelaevas oleks vajadusel tulekustuti ja tulekustutustekk, pilsipump või hauskar, ankur koos ankruotsaga, aer või mõla, udupasun või muu heli- seade, kompass, jäätmekogumisvahendid ja kaks punast säratuld. Kui liigeldakse kaldast kaugemale kui viis meremiili merel või kaldast kaugemale kui üheksa kilomeetrit sisevetel, peab kaasa võtma täiendava lisavarustuse, mille kohta saab täpsemalt lugeda uuest väikelaeva kohustusliku varustuse määrusest. Varus- tus peab olema kergesti kättesaadav ja hõlpsasti kasu- tatav, mitte panipaiga põhjas teiste asjade all. Hooaja alguses peaks kindlasti jälgima, et päästevestid ei ununeks talvekorterisse. Eelmise aasta ühe kontrolli ajal oli väikelaeval hooaja alguses pardal üheksa ini- mest, kuid päästeveste oli kaasa võetud kaks. Järele- valveinspektorite küsimise peale selgitas väikelaeva omanik, et teised seitse päästevesti ununesid garaaži, kus ta neid pesi. Et seitsmele inimesele, sh neljale lapsele, polnud päästeveste, lõpetati see sõit kohe ning väikelaevajuhi suhtes alustati väärteomenetlus – tegu on väga tõsise rikkumisega ning otsese ohuga kaas- reisijatele, kelle eest vastutab väikelaevajuht.
Kevadine ettevalmistus ei ole tüütu kohustus, vaid investeering turvalisse hooaega.
Kevadine ilm võib lühikese ajaga muutuda. Enne igat väljasõitu tutvu ilmaprognoosi ja -oludega. Sisevetel tuleb tähele panna ka üleliia kõrget või ohtlikult madalat veetaset ja tugevat voolu, mis võib tavapärased liikumisteed keerulisemaks muuta. Hiljuti oli juhtum, kus suurvee ajal Emajõel väikelaevaga sõitnud selts- kond navigeeris üleujutatud heinamaale, jäi sinna kinni ja omal jõul enam liikuma ei pääsenud. Tuli kutsuda vabatahtlik jõepääste, kes nad välja aitas. Ohutus ei sõltu ainult tehnikast, vaid ka inimesest. Väikelaevajuht peab olema puhanud, selge peaga ja valmis ootamatuteks olukordadeks. Enne väljasõitu selgita kaasreisijatele, kus asub ohutusvarustus, kui- das seda kasutada ja kuidas käituda hädaolukorras. Kevadine sõit ei ole koht improviseerimiseks – lihtne lühike juhend võib kriitilisel hetkel päästa elu. Kontrolli, et kõik vajalikud dokumendid oleksid kaasas ja kehtivad. Samuti tasub hooaja alguses meelde tuletada kehtivad liiklus- ja ohutusreeglid. Ka kevadeti on veekogudel järelevalvet teostavad ametnikud, kes kontrollivad seadusest kinnipidamist, et veenduda väikelaeva pardal olevate inimeste ohutuses. Kevadine ettevalmistus ei ole tüütu kohustus, vaid investeering turvalisse hooaega. Läbimõeldud tehniline kontroll, korras ja komplektne ohutusvarustus, realistlik riskihindamine ja vastutustundlik käitumine loovad eeldused, et väikelaevaga liiklemine on rõõm, mitte probleem. Mida rahulikum ja teadlikum algus, seda turvalisem kogu hooaeg.
Vaata nõudeid väikelaeva varustusele
15
TEEJUHT / NR 17
VESI
Transpordiameti inspektorid kontrollisid 2025. aastal 60 sadamat üle Eesti. Kontrolliti nii suuri rahvusvahelisi kaubasadamaid kui ka kohaliku tähtsusega väikesadamaid. Selline geograafiline ja funktsionaalne mitmekesisus annab hea ülevaate kogu sektori hetkeseisust. Sadamate ohutuse üldise tasemega võib rahule jääda. SADAMAD Sadamate ohutuse tase on hea Merily Must , Transpordiameti sadamate üksuse juhataja
Orjaku sadam.
Foto: Ann Taveter
16
TEEJUHT / NR 17
estis on sadamaregistrisse kantud ligikaudu 250 sada- E mat. Igal aastal registreeritakse mõni uus sadam, kuid tuleb ette ka seda, et sadam lõpetab tegevuse ja kustu- tatakse registrist. Kõikide sadamaregistrisse kantud sadamate üle teeb Transpordiamet pidevalt ohutusalast järelevalvet, et tagada Eesti meretranspordi sujuv toimimine ja võimaldada muretut meresõidukogemust kõigile veeliiklejatele. Ohutusalaste kontrollide eesmärk on hinnata sadamate vasta- vust sadama- ja meresõiduohutuse seaduse nõuetele ning tuua välja valdkonnad, kus on võimalik ohutust veelgi parandada. Sadamate ohutu toimimine ei ole oluline üksnes veeliiklejate heaolu seisukohast, vaid mängib rolli ka keskkonnakaitses ja Eesti majanduse laiemas toimimises. Seetõttu ei keskendu Transpordiameti inspektorid üksnes puudustele viitamisele, vaid pakuvad sadamapidajatele ka praktilisi juhiseid nõuetele vasta- miseks ning tuge riskide ennetamisel. 2025. aasta kontrollide tulemusel leiti suuremaid ja väiksemaid puudusi pooltes külastatud sadamates. Sadamate üldine ohu- tuse tase on hea, ent on valdkondi, mille ohutuse edendamine vajab täiendavat tähelepanu. Kõige enam tekitas muret registrisse esitatud andmete ajakoha- sus ja täpsus – 15 sadamas vajasid andmed parandamist või täiendamist. Täpne informatsioon on oluline nii Eesti kui ka välis- riikide veeliiklejatele, lisaks kasutavad registriandmeid mitmed riigi- ja teadusasutused, mistõttu on ajakohasus kriitilise tähtsu- sega.
SADAMATE KONTROLLIMISTEL LEITUD PUUDUSED
Muu
Sügavusandmed
8%
Registriandmed
6%
23%
Skeem
8%
2025
8%
Sadamatasud
22%
11%
Navigatsioonimärgistus
Eeskiri
Ehitustegevus 14%
Allikas: Transpordiamet
tuse üks alustalasid, mistõttu on nende nõuetekohane seisund ülioluline. Siinkohal tuletame meelde, et 2025. aasta novembrist kehtib uus määrus „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“, mida tuleb navigatsioonimärgistuse planeerimisel ja muutmisel kindlasti järgida. Üheksas sadamas täheldati puudusi ehitustegevustest teavita- mises (nt polnud kaide valmimisel esitatud teostusjooniseid jms). Ehitustegevusest teavitamine on vajalik, et Transpordiamet saaks olulise info õigeaegselt navigatsiooniteabes avaldada, tagades seeläbi veeliiklejatele operatiivse ja usaldusväärse info liikumise. Puudusi tuvastati veel dokumentide ajakohasena ja kättesaadavana hoidmises – 12 sadamat pidid korrigeerima sadama eeskirja või uuendama ja avalikustama sadamatasud. Aastate jooksul on sadamates tuvastatud puuduste arv püsinud stabiilne või näidanud aeglast paranemist. Suuremad kõikumised ilmnevad tavaliselt ajal, kui jõustuvad uued nõuded või sadamates tehakse ulatuslikumaid muudatusi, mis toovad kaasa vajaduse protsesse üle vaadata ja ajakohastada. Transpordiameti inspektorid märkasid ka positiivseid arenguid. Mitmes sadamas on viimastel aastatel täiustatud taristut, lisan- dunud on kaikohti ning on investeeritud sadama lisateenuste pakku- mise võimekusse – kõik selleks, et sadama kliendil oleks võimalik saada kompleksset teenust. Samuti paistis silma sadamapidajate kasvav valmisolek panustada ohutuskultuuri järjepidevasse arenda- misse. Hea koostöö sadamapidajate ja Transpordiameti vahel aitab kaasa sellele, et avastatud puudused kõrvaldatakse kiiresti ning sadamad muutuvad igal hooajal üha ohutumaks. Transpordiamet jätkab ohutusalaste kontrollidega ka sel hooajal. Alates 2026. aasta maist planeerime taas külastada ligikaudu 60 sadamat üle Eesti. Seetõttu soovitame sadamapidajatel võtta kevadel aega, et kontrollida üle ohutusvarustus, navigatsiooni- märgid ning sadama andmete korrektsus registris. Vajadusel tasub muudatused esitada aegsasti enne uue navigatsiooniperioodi algust, et tagada sujuv ja ohutu meresõiduhooaeg.
Navigatsioonimärkide kooskõlastamisel ja hooldamisel ilmnes puudusi 14 sadamas. Navigatsioonimärgid on meresõiduohu-
17
TEEJUHT / NR 17
VESI
MEREKAARDID
Foto: Transpordiamet
Mõõdistustöid tehakse merel Riigilaevastiku laevadega Jakob Prei, EVA-320 ja Kaja. Hüdrograafide kogutud ja töödeldud andmeid kasutatakse nüüdisaegsete navigatsioonikaartide koostamiseks.
Merenduse ühine andmete keel S-100
Peeter Väling , Transpordiameti hüdrograafiaosakonna juhataja Olavi Heinlo , Transpordiameti kartograafiaosakonna juhataja
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (ingl International Hydrographic Organization , IHO) S-100 hüdrograafiline mudel on uus standard, kuidas mereandmeid ühtemoodi kirjeldada. Lihtsalt öeldes merenduse ühine andmete keel. Kui kõik mereandmed on loodud ühe mudeli järgi, on võimalik nende koostoimivus ja ristkasutus.
18
TEEJUHT / NR 17
-100 puhul hakkavad kõik ohutuks veeliikluseks vajalikud S laeva teekonna planeerimise ja monitooringu andmed tule- ma läbi turvalise kanali ja kontrollitud allikast. Tänu masinloetavusele loob S-100 tingimused autonoomsete laevade laiemaks kasutuselevõtuks ning andmete lihtsamaks uuendami- seks. Lisaks veeliiklejatele mõeldud navigatsioonisüsteemidele saavad andmeid lihtsamini kasutada ka muud kaardirakendused ja geoinfosüsteemid. S-100 väljatöötamisega alustati 2000. aastal, kui leiti, et veeliikleja- tele kasutamiseks mõeldud standardse andmestiku S-57 elektroo- nilised kaardid on piiratud võimalustega ning ei paku võimalusi, mida navigatsioon ja andmete ristkasutus vajab. Loetleme S-100 alla kuuluvad andmetükid siinkohal veel üles: Ÿ S-101 – elektrooniline merekaart (ENC); Ÿ S-102 – merepõhja kõrgusmudel;
Eestil on 2025. aastast olemas S-102, S-104 ja S-111 andmestike tootmise võimekus.
Eesti S-100 edulugu Eestis on S-100 kasutusele võtmise koordineerimine Transpordi- ameti pädevuses. Oluline verstapost täitus 2025. aastal, kui Eesti avaldas Kanada järel teise riigina maailmas S-100 andmemudelile vastavad andmestikud. Klassikalise elektroonilise navigatsiooni- kaardi ja selle kasutamisega on suurem osa veeliiklejaid kursis, aga millise efekti saavutab elektroonilise kaardi (S-101) kombineerimine merepõhja kõrgusmudeli (S-102) veetaseme info (S-104) ja pinna- hoovustega (S-111)? Teekonna planeerimine ja jälgimine ei toimu tulevikus enam ühe spetsiaalse toote (navigatsioonikaardid) järgi, vaid ruumiandmete, dünaamiliste vaatlusandmete ja prognooside kogumina. Transpordiamet osaleb INTERREG projektis Baltic Sea e-Nav. Projekt hõlmab aastaid 2024–2026. Eesmärk on 2026. aasta lõpuks tagada projektis osalevates riikides nelja S-100 andmestiku tootmise võimekus. Osalevad kõik Läänemere äärsed riigid, välja arvatud Leedu, Poola ja Venemaa. Mainitud neli S-100 andmestikku on: S-101 (elektronkaart), S-102 (merepõhja kõrgusmudel), S-104 (veetaseme info) ja S-111 (pinnahoovused). Eestil on 2025. aastast olemas S-102, S-104 ja S-111 andmestike tootmise võimekus. Regionaalse Elektronkaartide Keskuse PRIMAR tootekeskkonnas on kättesaadavad 113 merepõhja kõrgusmudelit, kaheksa veetaseme info ja kaheksa pinnahoovuste andmestikku. PRIMAR-i tootekataloog on leitav SIIT. PRIMAR on üks kahest ülemaailmsest keskusest (ingl Regional ENC coordinating centre , RENC), mille eesmärk on pakkuda elektron- kaartide (ENC) ning teiste navigatsiooniks vajalike digitaalsete andmestike teenust. PRIMAR-i keskkonnas on Eestil kolm S-100 andmestikku (S-102, S-104 ja S-111) ja Kanadal kaks (S-102 ja väiksel lõigul Saint Lawrence jõest S-104). Ka Norral on S-102 andmestikke, aga pole S-104 ja S-111 andmeid. Seega PRIMAR-iga liitunud riikide seas on Eesti S-100 andmestiku avaldamisega teis- test riikidest kaugel ees. Milline seis on teise RENC-i IC-ENC-ga, pole teada. Küllap on sealgi riike, kellel on vähemalt mingi S-100 toodete võimekus olemas. Kuidas Eesti kolme S-100 andmestiku tootmiseni jõudis? Eesti merepõhja kõrgusmudeli (S-102), veetaseme info (S-104) ja pinnahoovuste (S-111) andmestike loomiseks vajalik tarkvara on Transpordiametis loodud ja seetõttu ei sõltunud me mistahes
Ÿ S-104 – veetaseme info; Ÿ S-111 – pinnahoovused; Ÿ S-121 – meresõidupiirangud; Ÿ S-122 – merekaitsealad; Ÿ S-123 – mereraadioside teenused; Ÿ S-124 – navigatsioonihoiatused;
Ÿ S-125 – navigatsioonimärgid; Ÿ S-126 – mereala keskkond; Ÿ S-127 – laevaliikluse juhtimine; Ÿ S-128 – toodete kataloog; Ÿ S-129 – kiilualune sügavusvaru (UKC/UKCM);
Ÿ S-130 – merealade piirid; Ÿ S-131 – sadamataristu.
Lisaks lahendab S-100 tulek ja täielik üleminek elektroonilistele andmestikele veel teist väljakutset. Paberkaartide koostamine, kujundamine ja levitamine on eelkõige suurtele mereriikidele muutumas kulukaks ja ebaefektiivseks, kuna nõudlus kahaneb. Elektroonilised navigatsioonivahendid on töökindlad, paberkaarte läheb harva vaja ja nende korrigeerimine on veeliiklejatele tülikas. Kasutajate jaoks on probleemiks ka paksud navigatsiooniteatmi- kud ja -raamatud, mida tuleb korrigeerida või välja vahetada. Vee- liiklejate ootused ja vajadused on muutunud – navigeerimiseks vajalikud andmed soovitakse saada ajamahuka korrigeerimiseta ja erinevatest kanalitest andmete hankimiseta. Kuigi paberkaardid on kindlasti kasutusel veel mitmeid aastaid, tuleb nende efektiivse- maks avaldamiseks leida uusi lahendusi nii koostamisel kui ka korri- geerimisel. Kuna andmeid on palju, aga andmehaldajate ressurss piiratud, siis on IHO liikmesriigid leppinud kokku paindliku andmete avaldamise ajakava. Esmajärjekorras uuendatakse veeliiklejate teekonna moni- tooringuks vajalikud andmestikud S-101, S-102, S-104, S-111 ja S-124. Järgmises etapis tegeletakse ülejäänud andmestikega. Proovikiviks on ka asjaolu, et S-100 andmestikud on eri andme- haldajate käes ning nende konverteerimiseks ja levitamiseks tuleb sõlmida kokkuleppeid ja leida tehnilised lahendused.
19
TEEJUHT / NR 17
VESI
teise või jääs sõites paremaid või lühemaid marsruute, et optimee- rida kütusekulu ja aidata kaasa keskkonnahoiule.
Kombineerides merepõhja kõrgusmudelit veetaseme mudeliga S-104 on efekt veel suurem, sest saab dünaamiliselt arvestada nii konkreetse ajahetke kui ka tulevase veetasemega. Näiteks võimal- daks S-102 kasutamine laeva süvist arvestades lastida umbes 100 000 tonni kaupa, et kanalist läbi pääseda, kuid veetaseme mudel näitab, et planeeritud sõidu ajal on veetase nii kõrge, et saab veel 10 000 tonni lisaks võtta. Või siis vastupidi – veetase on liiga madal ja lasti peab vähendama.
Ülevaade S-102 ja S-104 kooskasutusest S-102
Eesti merepõhja kõrgusmudeli andmestikud (S-102) PRIMAR-is.
S-102 on olemuselt regulaarse võrguna väljendatud pinnamudel. Mudeli võrgusamm võib olla erinev, kuid ta ei tohi olla liiga suur (sobiv on näiteks 2 või 4 m). S-102 mudeli väikese võrgusammu vajadus tuleneb asjaolust, et mida tihedam, seda täpsem ja kasutatavam on kolmemõõtmeline mudel. Kuna mudeli oluline kasutusvaldkond on suvalise ohutuskontuuri joonistamine ECDIS- es, siis merepõhja tegeliku reljeefi võimalikult täpseks peegelda- miseks peab ka võrgusamm olema võimalikult väike. Samas ei tohi see ka liiga tihe olla, kuna siis võib laevadel ECDIS-te kasutamisel probleeme tekkida. Ka on kõikidele S-100 andmestikele seatud suuruse ülempiir 10 MB.
Eesti veetaseme (S-104) ja pinnahoovuste (S-111) andmestikud PRIMAR-is.
kommertstarkvarast, mille taga seisab osaliselt või täielikult teiste projektis osalevate riikide S-100 andmestike loomine.
S-102, S-104, S-111 profiil ja kasutusvõimalused Need kolm andmestikku lisavad väärtuslikke kihte elektroonilisele merekaardile (S-101). Merepõhja kõrgusmudel (S-102) lisab kaardile merepõhja kolme- mõõtmelise mudeli, mis annab oluliselt detailsema ülevaate põhja reljeefist, kui hõredad sügavuspunktid ja samasügavusjooned kaardil. S-102 lisamine võimaldab näiteks laeva ECDIS-el (elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteem) genereerida suvalise väärtusega ohutut samasügavusjoont ( safety contour ). Kui kaartidel on kontuu- rid kindlate väärtustega nt 2, 5, 10, 15, 20, 50 ja 100 m, siis S-102 laseb teha nt kontuuri väärtusega 13,5 m. See võimaldab oluliselt täpsemalt hinnata laeva kiilualuse veekihi varu ja laeva lastida nii, et ta pääseks täislastiga põhjapuuteta sadamast või kanalist läbi. Tänu raskemale lastile on laevandusettevõttel võimalik teenida suuremat kasumit. Samuti aitaks S-102 kasutamine valida ühest sadamast
Nulltase tähendab kõrgussüsteemi nulli, mis Läänemerel on BSCD2000 (samaväärne Eesti EH2000 kõrgussüsteemiga). Kaardi kõik sügavused ja S-102 põhjamudel on antud sellest pinnast. Kiilualune vesi on veekiht, mis jääb laeva kiilu ja merepõhja vahele, selle optimeerimiseks ongi S-102 koos S-104-ga vajalikud. S-104 mudelil põhinev veetase võib olla nii kõrgemal kui ka madalamal nulltasemest ning annab kiilualust vett juurde või võtab vähemaks.
20
TEEJUHT / NR 17
Page 1 Page 2 Page 3 Page 4 Page 5 Page 6 Page 7 Page 8 Page 9 Page 10 Page 11 Page 12 Page 13 Page 14 Page 15 Page 16 Page 17 Page 18 Page 19 Page 20 Page 21 Page 22 Page 23 Page 24 Page 25 Page 26 Page 27 Page 28 Page 29 Page 30 Page 31 Page 32 Page 33 Page 34 Page 35 Page 36 Page 37 Page 38 Page 39 Page 40 Page 41 Page 42 Page 43 Page 44 Page 45 Page 46 Page 47 Page 48 Page 49 Page 50 Page 51 Page 52 Page 53 Page 54 Page 55 Page 56 Page 57 Page 58 Page 59 Page 60 Page 61 Page 62 Page 63 Page 64 Page 65 Page 66 Page 67 Page 68 Page 69 Page 70 Page 71 Page 72 Page 73 Page 74 Page 75 Page 76 Page 77 Page 78 Page 79 Page 80 Page 81 Page 82 Page 83 Page 84 Page 85 Page 86 Page 87 Page 88 Page 89 Page 90 Page 91 Page 92 Page 93 Page 94 Page 95 Page 96 Page 97 Page 98 Page 99 Page 100 Page 101 Page 102 Page 103 Page 104 Page 105 Page 106 Page 107 Page 108 Page 109 Page 110 Page 111 Page 112 Page 113 Page 114 Page 115 Page 116 Page 117 Page 118 Page 119 Page 120 Page 121 Page 122 Page 123 Page 124 Page 125 Page 126 Page 127 Page 128Powered by FlippingBook