2025
TEENISTUSTE AASTAKOKKUVÕTE
Aprillis peeti Eesti vetes kinni kehtiva lipuriigi sertifikaadita naftatanker Kiwala. Fotod: Transpordiamet
025. aasta oli merendusteenistusele ja Eesti merendusele 2 pöördeline. Eesti vetest sai proovikivi rahvusvahelisele navi- gatsioonitehnoloogiale, julgeolekuvõrgustikule ja digitaalse mereriigi ambitsioonidele. Aastasse mahtus nii uusi standardeid, uuenenud süsteeme, geopoliitilist pinget kui ka igapäevast pühen- dumist, mis hoiab Eesti mereteed toimimas ka kõige keerulisemates oludes. Merendusteenistus Uus merenduse digikeel, mis toob veealuse maailma selgemalt nähtavale Rahvusvaheline merendus on jõudmas ajajärku, kus kaardid ei ole enam lihtsalt kaardid, vaid omavahel suhtlevad andmemaastikud. Sellesse andmemaastikku sisenes 2025. aastal väga enesekindlalt ka Eesti. S-100 ei ole lihtsalt järjekordne tehniline raamistik, vaid uus univer- saalne merendusandmete standard. Merenduse uus keel, mis või- maldab näha merepõhja reljeefi kihiliste mudelitena, arvestada tõu- sude ja mõõnade dünaamikat ning jälgida hoovusi sama loomulikult nagu vaataks tavalist ilmaprognoosi. Kui seni tugineti pigem staati- listele navigatsioonikaartidele, siis nüüd muutub info elavaks ja ajas muutuvaks. Eesti avaldas uue põlvkonna S-102, S-104 ja S-111 andmestikud ühe esimese riigina maailmas. Saavutus ei olnud pelgalt tehniline, vaid märk sellest, et me ei kõnni uute standardite tempos kaasa, vaid aitame tempot ise kujundada. Uute andmekihtide jõudmine rahvusvahelistesse süsteemidesse asetas Eesti tulevikku, kus autonoomsed laevad, muutuvad navigat- sioonitingimused ja suurem meresõiduohutus saavad loomulikuks osaks merepildist.
Merendusteenistuse direktor Edgar Peganov
Foto: Rene Riisalu / Transpordiamet
Aasta, mis tuletas meelde, et meri ei anna garantiisid
Kuigi tehnoloogia areneb, on meri endiselt ettearvamatu. 2025. aas- tal tuli merendusteenistusel korduvalt silmitsi seista hetkedega, kus radaritelt tulev info tõrkus, laevade asukohasignaalid tõrkusid, ilm pööras ootamatult või jääolud muutsid navigatsioonimärgid ebasta- biilseks. Need olid olukorrad, kus masin ei öelnud sõnagi, kuid meri jätkas rää- kimist. Ja nendel hetkedel oli Eesti merenduse tugevus just inimlik kogemus, professionaalne oskus ning intuitiivne tunnetus, millele toetub kogu veeliikluse ohutus. See aasta tuletas jõuliselt meelde, et tehnoloogia võib küll olla mere- valvuri terav silm, kuid kriisihetkel on kõige olulisemaks tööriistaks ikkagi inimene, kes mõistab nii merd kui ka süsteeme. Varilaevastik – Läänemere hämar külaline, mille jälgimiseks tuli teha piiriülest koostööd 2025. aasta ei olnud ka geopoliitiliselt rahulik aasta. Läänemerel liikusid kümned varilaevastiku tankerid – vananenud ja sageli kind- lustamata laevad, mille tegelik päritolu, sihtkoht ja omandisuhe on udune. Need laevad kujutavad endast nii keskkonnariski kui ka
106
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook