Aastasse mahtus nii uusi standardeid, uuenenud süsteeme, geopoliitilist pinget kui ka igapäevast pühendumist.
Kevadel toimus Tallinnas Läänemere Hüdrograafia- komisjoni kõrgussüsteemi, veetaseme ja pinnahoovuste töögrupi kohtumine.
julgeolekuohtu, sest võivad tegeleda sanktsioonidest kõrvalehoidmisega või liikuda väljalülitatud seiresead- metega. Eesti roll selles loos oli märkimisväärne. Meie meren- dusteenistus töötas koos Soome, Balti riikide ja Euroo- pa institutsioonidega, et tuvastada riske, jagada seire- infot ja parandada Läänemere valmisolekut ohtude ennetamiseks. Tulemuseks oli tihedam rahvusvaheline koostöö, selgem infotöö ja tugevam võimekus reagee- rida olukordadele, mis võivad nõuda kiiret sekkumist nii julgeoleku kui ka keskkonnakaitse nimel.
Meresõidudokumentide digitaliseerimine ja paberkandjate kadumine kohaliku rannasõidu kontrollis tähendas lihtsamat protsessi nii laevaperele kui ka järele- valvele. Merenduses on paberkaardid kindlasti kasutusel veel mitmeid aastaid, ent Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni liikmesriigid tegelevad aktiivselt uue põlvkonna elektrooniliste andmestike väljatöötamisega.
Digiarengu aasta: merenduse uus tööriistakast võttis kuju
Kui varilaevastik ja tehnilised tõrked olid pigem välised väljakutsed, siis 2025. aasta teine pool oli tugev sise- mise arengu aeg. Eesti merenduse digitaliseerimine tegi mitu olulist edusammu, mille mõju avaldub ka järgmis- tel aastatel. Arendamisel on Nutimere rakenduse uus versioon, mis võimaldab kuvada Transpordiameti ametlikke elektroo- nilisi navigatsioonikaarte Maa- ja Ruumiameti ortofoto või hallkaardi taustal ning kasutada täiendavaid andme- kihte Transpordiameti hallatavatest andmekogudest, sh navigatsioonimärkide andmekogu, sadamaregister ja hüdrograafia infosüsteem. Süsteem toetab laevaliik- luse reaalajas jälgimist, sisaldab uusi funktsionaalsusi (nt navigatsioonihoiatused ja laevaliikluse tihedus- kaart), parandab mereteabe kättesaadavust ja tööprot- sesside tõhusust. Rakenduse kasutusele võtmine on planeeritud 2026. aasta algusesse. Käivitus uue põlvkonna elektroonilise mereinfosüstee- mi arendus ehk EMDE 2.0. Meretranspordi andmete esi- tamise ja jagamise uus versioon sisaldab mitmeid lisan- dunud funktsionaalsusi, mis parandavad erasektori ja riiklike ametkondade meretranspordi infovahetust.
See kõik kinnitas, et Eesti ei digiteeri merendust moepärast, vaid süsteemselt ja läbimõeldult, tuues kasu nii ohutusele, kiirusele kui ka kvaliteedile.
Mõõdistustest meretuuleparkideni – alusinfo, mis määrab Eesti tuleviku tuuled ja veed 2025. aasta hüdrograafilised tööd olid olulised nii navigatsioonile kui ka plaanitavatele arendustele. Meretuuleparkide planeerimine, sadamate uuendu- sed ja veeteede korrashoid tuginevad täpsele merepõhja infole. Eesti osales aktiivselt ka Balti hüdrograafia koostöös, mis aitab tagada, et kogu piirkonna kaardistamine oleks ühtne ja usaldusväärne.
Mõõdistustööd, riskianalüüsid ja navigatsiooniteabe uuendused lõid kindlama baasi nii mereliikluse ohutusele kui ka majanduse arengule.
Rahvusvaheline koostöö Merendusteenistus osales 2025. aastal Euroopa Liidu, NATO ja rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide töös. Meie eksperdid osalesid aruteludes, mis puudutasid nii autonoomsete laevade tulevikku, taristujulgeolekut kui ka sankt- sioonide täitmise järelevalvet.
107
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook