Meie lipuprojekt EST Flag – mida tuleks siin teha, et veelgi edukamad olla? Ma ei vaatleks ESTFlagi pelgalt lipuprojektina. Minu hinnangul võiks selle brändi alt reklaamida nii Eesti merendust kui ka kujundada tervikuna riigi mainet ja majandust. Eesti ei ole ainuke riik maailmas, kes soovib oma lipu alla rohkem laevu, vaid tegemist on tiheda rahvusvahelise konkurentsiga. Laiem eesmärk ning positiivne mõju Eesti majandusele ja ka merendussektorile on see, kui rahvusvahelised merendusettevõtted avavad siin kontoreid või loovad ettevõtteid. Kuid see ei teki iseene- sest. Mis puudutab kitsalt Eesti lipu alla registreerimise teemat, siis praegune laevanduspakett soovitud eesmärki ei täida. Edu saavuta- miseks on vaja rohkem pingutada. Oluline on muuta olemasolev pakett või pakkumine maksude mõttes konkurentsivõimelisemaks, selgemaks ja stabiilsemaks. Tean, et selle nimel töö käib ja loodan parimat. Ma arvan, et meil on potentsiaal olla Põhja-Euroopa usaldusväärse- maid lipuriike. Konkurentsivõimelisematel tingimustel on võimalik Eesti registris laevade arvu kasvatada. See nõuab väga palju tahet, kokkuleppeid ja pingutust. Kas meil jätkub seda? Ma loodan küll. Rääkisime põgusalt, et Venemaa jätkab satelliitnavigatsiooni segamist. Kui suur murekoht see meie jaoks iga päev on? See on tõsine probleem, mis häirib laevaliiklust ja muudab operaa- torite töö keerulisemaks. Probleem ei ole igapäevaselt halvav, kuid nõuab kõrgendatud tähelepanu ja valmisolekut, milleks oleme üsna hästi varustatud ning ka meie laevaoperaatorite tase on väga kõrge. Laevaliikluse juhtimises näen vajadust uuendada olemasolevaid IT- süsteeme, tõsta teadlikkust riskidest ning väga head koostööd naaberriikidega info jagamisel. See ei ole ainult Eesti, vaid kogu maa- ilma mure. Siin on hea välja tuua üks oluline samm probleemiga tegelemisel. Soome initsiatiivil on loodud Põhjamaade ja Läänemere riikide ühised töögrupid, et ühtlustada lähenemist GNSS-häirete ja muude merendusküsimuste lahendamisel. Kuidas toimib koostöö Kliimaministeeriumiga? Koostöö on professionaalne ja regulaarne. Ma tunnen, et töötame ühise eesmärgi nimel, milleks on ohutu, keskkonda säästev ja kon- kurentsivõimeline Eesti merendus. Ministeeriumi tasemel on välja- kutseks merendust samaväärselt teiste valdkondadega pildil hoida. Teeme omalt poolt kõik, et ministeeriumi toetada. Teine murekoht on õigusaktide uuendamise tempo, mis rahvusvaheliste regulat- sioonide pideva muutmise tõttu on seadnud Eesti ametnikud ja Vancouveris Kanadas osales Edgar Peganov mere- pääse alasel seminaril, kus tutvustati kohalikku päästevõimekust. Hea on näha, kuidas mujal asjad toimivad, et parimaid praktikaid ka Eestisse tuua.
Soovin, et kolme aasta pärast oleks Transpordiameti merendusvaldkond rahvusvaheliselt veelgi märgatavam ja Eesti kasutajate jaoks infovahetus oluliselt sujuvam.
kolleegid ministeeriumis suure surve alla. Teeme tihedat koostööd ja panustame omalt poolt nii palju kui võimalik.
Milline on koostöö naaberriikidega? Peamised koostööpartnerid on Soome ja Läti, aga rahvusvaheliste koostöövormide kaudu on meil otsekontaktid kõikide Euroopa Liidu riikidega. Meie osakondade juhid ja eksperdid suhtlevad välismaa partneritega regulaarselt, olgu teemaks infovahetus või heade koge- muste tutvustamine. Võib öelda, et töötame piirideta merenduses. Selleks aastaks on väga palju olulisi tegevusi planeeritud. Milline on sinu pikem plaan merenduse valdkonnale? Mida soovid ellu viia järgmise kolme aastaga? Soovin, et kolme aasta pärast oleks Transpordiameti merendusvald- kond rahvusvaheliselt veelgi märgatavam ning riigisiseselt prestiiž- ne ja kõrgelt hinnatud majandusharu. Olulised sammud selle elluviimiseks on järgmised: Ÿ merendusvaldkonna digitaliseerimise lõpuleviimine ja kliendi- mugavuse parandamine; Ÿ Eesti kui mereriigi atraktiivsuse kasvatamine; Ÿ merenduse jõulisem esile toomine ja kasutamata potentsiaali rea- liseerimine riiklikul tasemel; Ÿ tugev riskijuhtimise ja kriisivalmiduse süsteem. Milliseid teadmisi ja kogemusi varasematest töökohtadest saad Transpordiametis rakendada? Olen kaasa võtnud pragmaatilisuse, süsteemse mõtteviisi, efektiiv- suse otsimise, riskijuhtimise kultuuri ja tugevad juhtimispraktikad. Pean oluliseks ka oskust kommunikeerida keerulisi teemasid liht- salt, arusaadavalt ja ausalt. Kuidas taastud ja hoiad tasakaalu, et vaim puhkaks? Minu jaoks on aktiivne liikumine parim viis taastumiseks. Sport on mu igapäevase tasakaalu alus. Vajan iga päev vähemalt tunni jagu liikumist, see aitab hoida produktiivsust ja vaimset selgust. Suvel on mu lemmikalad ujumine, rattasõit ja jooksmine, talvel jäähoki ja suusatamine. Kogu aasta vältel käin jõusaalis, see aitab nii füüsilist kui ka vaimset vormi hoida. Sport aitab hästi välja lülituda ning tihti tekivad just liikumise ajal lahendused ka tööalastele probleemidele. Jõudu ammutan ka pere ja lastega koos olemisest – see annab energiat ja tasakaalustab töökoormust.
11
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook