JUHTKIRI
Hea lugeja! asta esimene Teejuht toob sinuni teemasid maalt, veest ja A õhust. Teen kaanelugudest põgusa ülevaate. Kevadnumbris ajasime juttu Aadu Lassi nimelise elutööpreemia pälvinud silla- ja teedeinsener Siim Idnurmega , kes peab oluliseks, et iga sild oleks unikaalne insenertehniline töö, mis arvestab konk- reetseid olusid ja vajadusi. Elutööpreemia saamine tegi talle head meelt ennekõike sellepärast, et tema tehtud tööd, neid arvukaid objekte, mille seas on umbes kolmkümmend silda, on tähele pandud ja hinnatud. „Rahulolu annab teadmine, et mul on õnnestunud meie sillaehitust elavdada sellega, et Eestis on hakatud lisaks talasilda- dele ka teistsuguseid sillatüüpe ehitama,” ütleb ta. Saatse saabas on Võrumaal asuv maanurk, kus Venemaa territoo- rium lõikub pikalt Eesti ala sisse – teelõigul toimuv muutus 2025. aas- ta oktoobris hetkega Eesti esiuudiseks, kui piirivalvurid märkasid idanaabri relvastatud rühma liikumist teel. Sügisese intsidendi tule- musel suleti Saatse saabast läbivad lõigud. „Saatse–Värska teelõigul väikese Saatse saapa juures ajutise ümbersõidutee ehitamine käis tõesti väga kiiresti, vaid kahe päevaga,“ meenutab Transpordiameti lõuna üksuse juhataja Janar Taal 90 meetri pikkuse esmase ümber- sõidutee rajamist. See ettevõtmine oli hädavajalik, sest muidu jää- nuks kahe saapa vahel elavad Lutepää küla elanikud isolatsiooni. Saatse saapa püsiva ümbersõidutee ehitus algab juba 2026. aasta kevadel. Transpordiameti merendusteenistuse direktor Edgar Peganov on ametis olnud veidi üle viie kuu, ent selge on siht, mis suunas tuleb rool keerata, et õigel kursil püsida. „Soovin, et kolme aasta pärast oleks Transpordiameti merendusvaldkond rahvusvaheliselt veelgi märgatavam ning riigisiseselt prestiižne ja kõrgelt hinnatud majan- dusharu,“ rõhutab ta merenduse pikemast plaanist rääkides. Oluli- sed sammud selle unistuse elluviimiseks on Peganovi sõnul meren- dusvaldkonna digitaliseerimise lõpuleviimine ja kliendimugavuse parandamine, Eesti kui mereriigi atraktiivsuse kasvatamine, meren- duse jõulisem esile toomine ja kasutamata potentsiaali realiseeri- mine riiklikul tasemel ning tugev riskijuhtimise ja kriisivalmiduse süsteem. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu kirjutab, et kuna sinimajanduse valdkond on lai – koondades tegevusi meretranspordist ja sadamatega seonduvast kuni mereenergia, kalanduse, vesiviljeluse, mereturismi ja mere- tehnoloogiani, võiks valdkonna ambitsioon olla senisest märksa suurem. Ta tõdeb, et sinimajanduse areng ei jää enamasti ideede puuduse, vaid lahenduste elluviimise prognoosimatuse taha. „Kuigi
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Rene Riisalu / Transpordiamet
sinimajanduse roll Eestis on võrreldes mitme teise Läänemere ääres asuva riigiga tagasihoidlikum, tehakse meil juba praegu valdkonnas palju eriilmelist, millel on selge majanduslik väärtus ja kasvu- potentsiaal,“ märgib ta. Sinimajanduse uue juhtimismudeli suunised valmivad 2027. aastaks. Seejärel tuleb seada selged prioriteedid – millest alustada ja mida arendada eelisjärjekorras – ning koostada rakendusplaan, et kokkulepped ei jääks üksnes paberile. Kuna doonivaldkond areneb hoogsa tempoga, otsustas valitsus mullu alustada mehitamata õhusõidukite teekaardi koostamist. Riigikantselei palkas droonivaldkonna arengukava koostama senise Eesti Lennuakadeemia lennuohutuse õppejõu ja õhuväe lennu- ohutusohvitseri Ott Tahki . Tahki sõnul sünnib mehitamata õhu- sõidukite probleemide, arengusuundade ja väljakutsete kaardis- tamise tulemusena dokument, mis on Eestis esimene terviklik plaan droonide valdkonna suunatud arendamiseks. Ta märgib, et ühtset tegevusraamistikku ja seadusselgust vajavad kõik mehitamata õhusõidukite tootmise, müügi, käitamise, lennuteenuste pakkumise, ohutuse tagamise ja järelevalvega tegelejad. Euroopa Liidu lennukikütuste tarnijaid peavad 2025. aastast järk- järgult suurendama kestliku lennukikütuse osatähtsust. Eesti ja Läti otsustasid ühiselt uurida, millised on võimalused kestlikku lennuki- kütust kohapeal toota. Analüüsist ilmnes, et kuigi Eesti ja Läti on geo- graafiliselt ja majanduslikult sarnased, liiguvad nad keskkonna- säästlike lennukikütuste kasutuselevõtul erinevat teed. Praegune suund Lätis on kestliku lennukikütuse tootmise toetamine, Eestis aga selle impordile keskendumine.
Samuti vaatame aasta esimeses numbris tagasi eelmisele aastale ning teeme ülevaate Transpordiameti 2025. aasta tegemistest.
Põnevat lugemist!
2
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook