Et S-102 annaks piisavalt väärtust, peab see vastama järgmisele tingimustele: Ÿ Kolmemõõtmelise mudeli tegemiseks kasutatud alusandmestik peab olema piisavalt tihe, et S-102 mudeli saaks teha vajaliku võrgusammuga. Enamasti tähendab see, et vastav ala peab ole- ma kaetud lausmõõdistusega, st merepõhi on täielikult kaardis- tatud. Kaardistamine käib peamiselt lehviksonaritega ja madala- mas vees ka batümeetriliste LIDAR-itega. Ÿ Et S-102 peamine eesmärk on kiilualuse vee sügavuse dünaa- miline jälgimine, siis pole mõtet mudelit teha kohtadesse, kus vesi on väga sügav. Ÿ S-102 mudeli suurus peaks olema optimaalne, st ta peaks katma kogu vajaliku piirkonna, kuid ei tohi seejuures olla ECDIS-e jaoks liiga koormav. Selle kohta ei ole S-102 standardis veel kindlat nõuet, kuid senised testid ECDIS-e eri tootjatelt on näidanud, et maksimum võiks olla 1 000 000 võrgusõlme. Samuti peab kinni pidama eelmainitud 10 MB piirist. Nende tingimuste tulemusena ongi Eesti S-102 alad defineeritud nii, et nad kataks ära peamised laevateed ja sadamad, lausmõõdistus on neil aladel tehtud, võrgusamm on 2 m ja iga S-102 mudeli suurus on max 2 × 2 km. Kokku tuli 113 S-102 ala. Mõni ala tuleb Irbeni väina piirkonda kindlasti juurde, aga enne on vaja lõpetada seal tehtud mõõdistuste andmetöötlus. S-102 mudel koosneb kolmest kihist: sügavused, sügavuste määramatuse hinnang ja mõõdistuste kvaliteedi hinnang. Viimati mainitu ei ole kohustuslik, kuid Eestil on ka see kiht olemas. S-102 mudeli failiformaat on hdf5. Samuti sisaldab S-102 hulgaliselt xml-ina kodeeritud metainfot. Kõik S-100 tooted peavad olema signeeritud IHO sertifikaadi alusel. Transpordiamet sai sertifikaadi 2025. aasta septembris ja see võimaldas S-100 tooteid PRIMAR-i kaudu pakkuma hakata. Sertifikaati peab iga aasta IHO kaudu uuendama. S-102 algandmestik tuleb hüdrograafia infosüsteemist HIS ning algandmeteks on sügavuspunktid, mõõdistusalade ja mereala piirid ning maa-alade polügoonid. Samuti on HIS-is ka S-102 alade info (piirid, mõõtkava jms). Ühe S-102 mudeli tegemine käib lühidalt järgmiselt: 1. Sügavuste, mõõdistusalade piiride ja maa-alade väljavõtt HIS-ist S-102 ala info alusel. 2. Määramatuse ja kvaliteedi hinnangute andmine sügavustele kasutades mõõdistusalade metainfot. 3. Nende põhjal TIN ( Triangulated Irregular Network ) 3D-mudelite (3 tk) tegemine. 4. TIN -idest regulaarse võrgustikuga mudelite ( GRID ) tegemine ja nende silumine. 5. GRID -ide maskimine maa-alade ja mereala piiride alusel, st võrgusõlmedele, mis jäävad Eesti merealast välja või asuvad maa kohal, antakse vaikeväärtus. 6. GRID -id eksporditakse XYZ -failideks – see on vajalik hdf5-faili tegemiseks.
Pärnu sadama S-102 koos S-57 elektron- kaardiga PRIMAR-i keskkonnas.
7. Metaandmete lisamine XML -faili. 8. hdf5-faili tegemine XYZ -failide ja metainfo põhjal. 9. XML - ja hdf5-failide signeerimine. 10. XML - ja hdf5-failid pannakse kokku Dataset -iks (kindla kata- loogipuuga ZIP-fail). 11. ZIP-fail saadetakse PRIMAR-i keskkonda automaatseks aval- damiseks. Kõik see toimub HIS-i serveris Linuxi skriptide ja vabavara abil ning kommertstarkvara järele pole vajadust. Kui mõnes S-102 alas tehakse uusi mõõdistusi, uueneb S-102 andmestik automaatselt. S-104 ja S-111 Mõlemad on regulaarse võrguna tehtud pinnamudelid. Standardi järgi võib S-111 olla ka punktandmetena, aga otstarbekas on andmestik esitada pinnamudelina. S-104 ja S-111 mudelite alg- andmed pärinevad Keskkonnaagentuurist, mere operatiivmudelist NEMO, mis on pinnamudel võrgusammuga 1 km. Selles mudelis on erinevaid merekeskkonna andmeid, ent S-104 ja S-111 jaoks kasutame neist kolme: SSH (veetase), SSU ja SSV (pinnahoovuse N-S ning E-W suunalised komponendid). NEMO mudeli kasutamiseks on Transpordiameti ja Keskkonna- agentuuri vahel sõlmitud leping. Agentuur saadab iga päev kella 11 paiku järgmise ööpäeva NEMO mudeli HIS-i serverisse.
S-104 ja S-111 andmestike failiformaat on hdf5 ning nad sisaldavad hulgaliselt xml-ina kodeeritud metainfot.
Mõnes mõttes on kõik kolm S-100 andmestikku üsna sarnased ja seetõttu sarnaneb ka nende tegemine. Suurim erinevus S-102 ja teiste mudelite vahel on võrgusammus, alade suuruses ja aja- komponendi lisandumises. S-104 võrgusamm on ligi 400 m ja S-111 ligi 1 km ning mõlema mudeli puhul saab Eesti kaetud kaheksa alaga. Varem mainitud 1 000 000 suurune võrgusilmade hulk on ka siin oluline ning kõik S-104 ja S-111 alad on sellest väiksemad. Testid on näidanud, et suuremad alad põhjustavad ECDIS-tele jõudlus- probleeme. Ajakomponent tähendab, et mõlemas andmestikus on iga tunni kohta eri pinnamudel, seega kokku 24. NEMO mudeli 1 km
21
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook