Teejuht kevad 2026

VESI

Seega PRIMAR-iga liitunud riikide seas on Eesti S-100 andmestiku avaldamisega teistest riikidest kaugel ees.

võrgusamm S-104 jaoks ei sobi, sest ei kata täielikult kõiki vajalikke piirkondi (näiteks on probleem mitmes sadamas, kus S-102 on olemas). Seepärast oli S-104 jaoks vaja algne NEMO mudel teha väiksema võrgusammuga pinnamudeliks. NEMO mudelist tuli vajalik andmestik punktidena välja võtta, teha punktidest TIN-mu- delid ja neist omakorda 400 m võrgusammuga regulaarsed võrgud. Nii sai kogu vajalik ala kaetud. S-104 ja S-111 piltidelt on näha, et andmestikud ei kata kogu Eesti mereala, sest läänepoolne osa on puudu. NEMO mudel lõpeb seal kahjuks ära. Samas ei ole selles piirkonnas ka ühtegi S-102 and- mestikku ega ole ka tulemas, nii et suur probleem see ei ole. S-104 andmestiku tegemine käib lühidalt järgmiselt: Iga tunni kohta : 1. NEMO mudelist SSH -kihi eksport TIF-faili ja selle georefe- reerimine. 2. TIF-failist punktide eksport XYZ -faili. 2. TIN -mudeli tegemine XYZ -faili põhjal ja sellest 400 m võrgu- sammuga GRID -i tegemine. 4. GRID -i maskimine maa-alade ja mereala piiride alusel, st võrgu- sõlmedele, mis jäävad Eesti merealast välja või asuvad maa kohal, antakse vaikeväärtus. 5. GRID -i lõikamine kaheksaks osaks. 6. Osad eksporditakse hdf5-faili tegemiseks XYZ -failideks. ..................................................................................................... 7. Metaandmete lisamine XML -failidesse. 8. hdf5-faili tegemine kõigi tundide (24) XYZ -failide ja metainfo põhjal. 9. XML - ja hdf5-failide signeerimine. 10. XML - ja hdf5-failid pannakse kokku Dataset -iks. 11. See ZIP-fail saadetakse PRIMAR-i keskkonda automaatseks avaldamiseks.

Eesti S-111 PRIMAR-i test ECDIS-es.

sõlmedele, mis jäävad Eesti merealast välja või asuvad maa kohal, antakse vaikeväärtus. 4. GRID -ide lõikamine kaheksaks osaks. 5. Osad eksporditakse hdf5-faili jaoks XYZ -failideks. 6. Suuna XYZ -failides muudetakse suunad vormingusse 0-360 kraa- di, sest ATAN2 funktsioon annab välja suuna ±180 kraadi kujul. 7. Suuna ja tugevuse XYZ -failid pannakse kokku üheks XYZ -failiks. .............................................................................................................. 7. Metaandmete lisamine XML -failidesse. 8. hdf5-faili tegemine kõigi tundide (24) XYZ -failide ja metainfo põhjal. 9. XML - ja hdf5-failide signeerimine. 10. XML - ja hdf5-failid pannakse kokku Dataset -iks. 11. ZIP-fail saadetakse PRIMAR-i keskkonda automaatseks avalda- miseks. Ka nende andmestike loomine toimub HIS-i serveris Linuxi skriptide abil. S-104 ja S-111 andmestikud avaldatakse PRIMAR-is iga päev veidi pärast kella 11. S-104 andmestikku ECDIS-es ei näidata, see on tekstilise infona kasutusel koos S-101 elektronkaardiga või arvutuslikult koos S-102 pinnamudeliga. Küll aga näeb S-111 andmestikku pinnahoovuste suunda ja kiirust näitavate nooltena. Navigatsioonisüsteemide tootjatel on juba valminud ka esimesed S-100 valmidusega tooted. Seega on juba võimalik uued laevad varustada tulevikustandarditele vastavate navigatsioonisüsteemi- dega. Samal ajal töötatakse IHO liikmesriikides selle nimel, et võimalikult palju S-100 andmeid juurde tekiks. Ka rahvusvahelisel mereorganisatsioonil (ingl International Maritime Organization , IMO) on oma roll, sest S-100 tuleb siduda asjakohaste IMO konventsioo- nide nõuetega ning kehtestada navigatsioonisüsteemidele jõudlus- standardid, mis võimaldavad S-100 kasutamist. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist võib S-100 ECDIS-t juba kasutada ning alates 2029. aas- ta 1. jaanuarist muutub uutele laevadele ECDIS paigaldusel S-100 kohustuslikuks.

S-111 andmestiku tegemine erineb veidi: Iga tunni kohta :

1. NEMO mudelist SSU - ja SSV -kihtide eksport TIF-failideks ja nende georefereerimine, seejuures algse regulaarse võrgustiku ( GRID -i) võrgusamm säilitatakse. 2. Hoovuse suuna ja tugevuse GRID -ide tegemine SSU- ja SSV-TIF- ide põhjal. Suund leitakse ATAN2 ja tugevus HYPOT funktsiooni- dega. 3. GRID -ide maskimine maa-alade ja mereala piiride alusel, st võrgu-

TEEJUHT / NR 17