VESI
uigi sinimajanduse roll Eestis on võrreldes mitme teise K Läänemere ääres asuva riigiga tagasihoidlikum, tehakse meil juba praegu valdkonnas palju eriilmelist, millel on selge majanduslik väärtus ja kasvupotentsiaal. Tehnoloogiliselt liigub valdkond üha enam andmete ja nutikate lahenduste suunas. Näi- teks on riik käivitanud nutipoide arendamise projekti Merehunt, mille eesmärk on parandada teadlikkust merel toimuvast ja luua eeldu- sed täpsemaks prognoosimiseks. Arenguid on ka meretoorme väärindamises. Ruhnus on kohalik ettevõte vetikad juba tootearen- dusse viinud – nende vetikakimtši ja vetikadžinn on laiemalt tuntud ning lisandumas on vetikasnäkkide ja -krõpsude tootmine, mida seni on Eestisse valdavalt imporditud. Oluline teema on kindlasti ka laevade ümberehituse ja keskkonnasäästlikumaks muutmine, mis täidab korraga nii majandus- kui ka keskkonnaeesmärke. Need on loomulikult vaid üksikud näited, kuidas valdkonnas leiduvaid res- sursse enda kasuks tööle rakendatakse. Kuna sinimajanduse valdkond on lai – koondades tegevusi mere- transpordist ja sadamatega seonduvast kuni mereenergia, kalan- duse, vesiviljeluse, mereturismi ja meretehnoloogiani, võiks vald- konna ambitsioon olla senisest märksa suurem. Mereriigina on meil olemas kõik eeldused luua sinimajanduse kaudu rohkem lisand- väärtust ja oma konkurentsivõimet tugevdada. Praegu annab sini- majandus umbes neli protsenti Eesti sisemajanduse koguproduk- tist, kuid riik on seadnud eesmärgiks valdkonna osakaalu kasva- tada. Miks ühtne juhtimismudel on oluline Sinimajanduse valdkonna juhtimisel tuleb riigil täita mitmeid rolle: kujundada reegleid, korraldada loa- ja järelevalvemenetlusi, tagada seire ja kriisivalmidus ning samal ajal luua eeldused teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tekkeks. Seni on Eesti sinimajan- duse juhtimine olnud killustunud paljude ministeeriumide ja asu- tuste vahel, mis on paratamatult toonud kaasa ebaühtlase tervik- pildi ning omajagu bürokraatiat. Valdkonna tõhusamaks toimimi- seks kavandab riik nüüd uue sinimajanduse juhtimismudeli loomist, mille sihiks on juhtida kogu valdkonda terviklikumalt. Juhtimismudelit valmistatakse juba ette: analüüsitakse hetkeolu- korda ning tehakse ettepanekuid protsessi tõhusamaks muutmi- seks. Eesmärk on vähendada tegevuste ja andmete dubleerimist, muuta ametnike rollid selgemaks, koostöö sujuvamaks ning digi- taristu kasutajasõbralikumaks nii avaliku- kui ka erasektori jaoks. Ettepanekud sünnivad projekti „Eesti sinimajanduse juhtimiskava 2027+“ raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Majanduslik potentsiaal vajab investeeringuid ja katsetamisruumi Sinimajanduse valdkonnas tegutseb praegu üle 2000 ettevõtte ning töötab enam kui 22 000 inimest. Suurimat kasvupotentsiaali võib lähiaastatel näha mereenergeetikas, sadamatega seotud teenuste arendamisel ja meretehnoloogias, sealhulgas autonoomsetes või kaugjuhitavates lahendustes, andmepõhistes navigatsiooni- ja ohutuslahendustes, mis aitavad sadamate toimimist tõhustada.
Mehitamata veesõiduk Heli on võimeline operatiivselt salvestama või edastama kalaparvede suuruse ja asukoha andmeid.
Foto: Transpordiamet
Foto: MindChip
Sinimajanduse areng ei jää enamasti ideede puuduse, vaid lahen- duste elluviimise prognoosimatuse taha. Kui kooskõlastus- ja loa- menetlused venivad ega ole piisavalt selged, on ettevõtjatel keeru- line ajakava ja riske hinnata. Riigi eesmärk on bürokraatiat vähen- dada, sh muuta protsessid prognoositavamaks ja kiiremaks, et ette- võtetel tekiks rohkem võimalusi ja julgust katsetada. MindChipi loodud AI-Captain ehk artificial captain , kujutab endast robotlaevade juhtsüsteemi. Pildil juhtimismoodul Artificial Captain lootsilaeval andmeid kogumas.
Selgem juhtimine tagab mereohutuse ja keskkonnakaitse
Sinimajanduse areng peab olema tasakaalus ka julgeoleku ja kesk- konnaeesmärkidega. Kriisides on oluline teada, kus ressursid paik- nevad ja kes mille eest vastutab, et reageerimine oleks kiirem ja koor- dineeritum. Merereostuse riskide juhtimisel peab kogu ahel olema ühtselt korraldatud: ohu tuvastamisest ja seirest kuni operatiivse reageerimise, reostuse likvideerimise ning reostaja menetlemiseni. Selgem juhtimisraamistik toetab paremat situatsioonipilti ning vähendab halle alasid, mis võivad jääda asutuste vahele. Uue juhtimismudeli suunised valmivad 2027. aastaks. Seejärel tuleb seada selged prioriteedid – millest alustada ja mida arendada eelis- järjekorras – ning koostada rakendusplaan, et kokkulepped ei jääks üksnes paberile. Uuenduste elluviimine eeldab ka riigiametnike oskuste ja teadmiste arendamist ning praktiliste võimekuste tugev- damist. Kompetents peab kasvama muuhulgas selleks, et Eesti suudaks tõhusalt täita Euroopa Liidu ning Rahvusvahelise Mere- organisatsiooni nõudeid ja kohustusi. Lõppeesmärk on, et sini- majandus toimiks Eestis ühtse tervikuna ning selle positiivne mõju nii majandusele kui ka keskkonnale suureneks.
24
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook