Kursusekaaslasega Guatemalast jalgpalli vaatamas.
Pärast kursuse läbimist saan paremini aru karto- graafiast tervikuna.
pea igal sammul. Maituse lemmikuks kujunes Hwangnyeongsani mägi, kust avaneb vaade kogu linnale.
Eredaim mälestus on siiski Jirisani mäest, mis on Lõuna-Korea kõr- guselt teine tipp (1915 m). Ta ronis sinna lausa kolmel korral. Kahel esimesel korral kulges matk päikeselise ilmaga ning kestis umbes kuus tundi. Kolmas kord aga kujunes tõeliseks katsumuseks – vihm, udu, pimedus ja vigastatud matkakaaslane muutsid teekonna keeruliseks. „Kui lõpuks alla jõudsime, olime kõik väsinud, aga väga positiivselt meelestatud. See kogemus õpetas palju vastupidavuse ja mees- konnatöö kohta,” sõnab ta. Seoulis külastas kursus ka Korea demilitariseeritud tsooni – puhver- tsooni Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See kogemus oli ühtaegu põnev ja kurb, tuletades meelde, et poliitilised piirid ei ole vaid jooned kaardil, vaid mõjutavad päriselt inimeste elusid. Kultuurilised erinevused Kultuurišokk oli pigem leebe, sest juba esimesel nädalal toimus põh- jalik sisseelamiskoolitus. Suurt tähelepanu pööratakse viisakusele ja etiketi järgimisele – visiitkaarte antakse ja võetakse vastu kahe käega, ühistranspordis ei räägita valju häälega ning klaase kokku lüües ei vaadata teineteisele otsa.
556-meetrine Lotte World Tower Seoulis.
Huvitav oli ka rangelt reguleeritud prügimajandus – igas linnaosas on oma triipkoodiga prügikotid ning vales kotis prügi ära ei viida.
Samas peab Maitus Lõuna-Koread Eestiga mitmes mõttes sarna- seks: turvaline keskkond, hästi toimiv transport ja saunakultuur. Ta külastas tihti jjimjilbang 'e – kohalikke spaasid, kus sai nautida saunu ja basseine. Tagasi vaadates soovitab Maitus sarnastest võimalustest kindlasti kinni haarata. „Kui elu pakub, tasub minna. IHO paneb palju rõhku merendusalasele järelkasvule ning selliseid kursusi on veelgi,” jul- gustab ta huvilisi. Tööväliselt võttis ta Koreast kaasa eelkõige sõbralikkuse ja avatuse. „Õppisin rohkem naeratama ja igas asjas midagi positiivset näge- ma. Samuti seda, et kui abi on vaja, tuleb seda küsida – inimestele meeldib aidata. Abi küsimine ongi tihti kõige raskem,” võtab Maitus kogetu kokku.
27
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook