VESI
MEREKEEL Eestikeelset merekeelt rikastades
Malle Hunt ja Pärtel Keskküla , merekeele nõukoda
Kas sobiv eestikeelne vaste sõnale terminal võiks olla kaistu? Mis on retrofit ? Kas eestikeelne sõna „ookean“ hõlmab ka mered või sobib paremini „maailmameri“? Need on teemad, mille kallal merekeele nõukoda 2025. aastal pead murdis.
erendusterminite kogumiseks, süstematiseerimiseks, M õige kasutamise propageerimiseks ja vajadusel uute terminite loomiseks moodustatud ühiskondlikel alustel tegutsev terminikomisjon on koos käinud juba üle poole sajandi. 2025. aastal pidas merekeele nõukoda üheksa töökoosolekut. Mõned näited küsimustest, millega nõukojal tuli rinda pista Euroopa Parlamendi tõlkeosakonnalt tuli küsimus nii merekeele nõukojale kui ka lennundusterminoloogia komisjonile. Tõlkimisel on Passenger Mobility Package tekstid ning kavandatavate õigus- aktidega muudetakse varasemaid määrusi. Komisjoni soov on ilmselt kõigi erinevate transpordiliikide (lennu-, rongi-, laeva-, bussi- ja mitmeliigiline transport) nõudeid ühtlustada. Sellega seoses on tekkinud mõned terminiküsimused, millega paluti spetsialistide abi. Probleem on selles, et algtekstide tõlgete vahel puudub ühtsus – nt lennutranspordi puhul on „carrier“ tõlgitud ühtemoodi, aga rongi- jm transpordi puhul teistmoodi. Kogu tausta teadmata oli keeruline tõlkida mõisted, mis paistsid üsna sarnased, näiteks Ÿ contracting carrier – lepinguline vedaja Ÿ operating carrier – kas see on lendu teostav vedaja või lendu teenindav ettevõtja?
Veel raskem oli leida sobiv eestikeelne vaste sõnale terminal . Lennu- jaama või sadama puhul mõeldakse terminali all üldiselt selle ühte osa. Ehk et üks lennujaam või sadam võib sisaldada mitut terminali. Nt Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid A ja D. Nii et terminal on üks osa sadamast. On võimalik, et ühe jaama või sadama termi- nale käitavad eri ettevõtjad. Ilmselt mingil juriidilisel põhjusel on seda eristust vaja just mitte lihtsalt sadama/jaama, vaid terminali tasan- dil. Mõistete süsteem läheb keeruliseks, sest tuleb arvestada, et vaja võib minna ka eraldi vastet terminitele „terminal manager“ ja „termi- nal operator“ (terminali haldaja ja terminali käitaja?). Mitmeliigilise transpordi puhul võivad ühes suures hoones koos olla mitme eri transpordiliigi terminalid. Nt Soomes kuuluvad metroo- süsteemi juurde bussiterminalid, mis on n-ö osa metroojaamast. Samas mõeldakse bussiterminali all sagedamini suurt busside lõpp- jaama, mitte mingit jaamaosa. Nimetatud reisijate liikuvuspaketiga võetakse kasutusele mõisted, mis peaksid sobima kõigile transpordiliikidele. Kui sadama ja lennujaama puhul on terminal väiksem osa tervikust, aga bussijaa- ma puhul on terminal pigem suurem asi (kuigi mitte tingimata eraldi osadest koosnev), võib tekkida segadus küsimuses, kas kusagil kõigi transpordiviiside terminalidest ühiselt rääkides räägitakse ikka
28
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook