udelposti reostushinnangut vähendab ehk teadmine, et nii P klaas- kui ka plastpudelid hulbivad veepinnal ning ka tugev tormilaine ei suuda neid purustada. Randudes on nad osa reostusest siis, kui neid ei leita. Nt klaaspudel võib kaljudel puru- neda. Plastpudel lagunevat kuni 80 aastaga. Ehk lohutab ka teadmine, et teised teevad ju ka. Teadlasedki on kasutanud miljo- neid pudeleid ookeanihoovuste kindlaksmääramiseks ning vaid väike osa on kuskil randunud. Sellegipoolest jääb iga inimtehislik äravisatud asi prügiks, risuks, rämpsuks ehk reostuseks. Rangelt võttes olen seega moesolevat „tühistamist“ väärt ka mina. Miks, sellest . allpool Targad mehed taskus teavad väita, et esimese pudeli olla merre postitanud Kreeka mõttetark Theophrastos (Θεόφραστος [the'ophrastos], meil: Theophrastus) 2332 aastat tagasi, samuti teaduslikul eesmärgil. Pole teada, kas see purunes kaljudel või sattus mõne kirjatundmatu pudelikorjaja kätte. Aja jooksul on pudelpost olnud üsnagi popp. On saadetud appi- kutseid ja hukueelseid viimseid soove, kuid otsitud ka suhtlussõpru. Ainest oma seiklusjuttudele on saanud paljud kirjanikud, nt meilgi hästi tuntud Jules Verne. Randa olla jõudnud ka üks hüvastijätukiri Titanicult, mida säilita- takse muuseumis Lõuna-Iirimaal Cobhis. Alustas oma hukureisi Titanic 11.04.1912 just sealt, tollal Queenstowni reidilt. 1929. a postitasid pudeli Lendav hollandlane (nii teda suure eeskuju järgi kutsuti) Saksamaa mereuurijad, leiti see 1935. a Austraalia läänerannikult. Arvutati, et pudel pidi Lõunamerel läbima kuue ja poole aastaga umbes 16 000 meremiili. Teadaolevalt kõige kauem on leidjat oodanud kiri pudelis 151 aas- tat – postitanud selle merehätta sattunud Jaapani meremees Tšunoske Matsujama (Chunosuke Matsuyama) 43 kaaslasega enne hukkumist 1784. a ühelt Vaikse ookeani lõunasaarelt, kiri leitud Jaapanist 1935. a. Hiljem on selles mõne vasturääkiva tõiga tõttu küll kaheldud, kuid 100 aastat ja enam leidjat oodanud kirju on ka teisi. Briti kuninganna Elizabeth I loonud 16. sajandil nii tähtsa ametniku- koha nagu ookeanipudelite lahtikorkija ( uncorker ), kusjuures omavolilisi pudeliavajaid ähvardanud koguni surmanuhtlus. Sest pudelis võis olla riiklikult tundlik teave spioonidelt. Huvitava ning meeldiva kogemuse sain meresõitudel kirju pudelis postitades ja vastuseid saades ka ise. Kirju saabus ootamatult üle ilma, nagu oleks loteriiga uue pileti võitnud. Pudelpostist lugesin raamatutest juba lapsepõlves, ise veeskasin esimese kirja alles 1995. a suvel Rootsi ja Bornholmi vahel, kui meretraaleriga Lahemaa naasime meriahvena püügireisilt Põhja- Atlandile. Tekki koristades jäi ette märjukesest vabastatud kena pudel. Kohe tekkis mõte, et paneks kirja ka sisse. Äkki keegi leiab ja
Ühe pudeli leidis itaallane Luigi, kes elas ja töötas arstina Londonis ning oli Madeiral puhkusel.
Kokku postitasin seitsme aastaga merre 640 pudelit, sain 42 vastust. Seega vaid 6,5% ehk iga 15. sai vastuse.
isegi vastab. Mehed heatahtlikult naersid, aga tembu tegin ära. Väiksele lehele kirjutasin postitamise kuupäeva ja inglise keeles, et kes leiab, teatagu mulle, millal ja kus see leiti. Lausa uskumatu, kuid pärast Paljassaare sadamasse jõudmist ja paaripäevast kodus- olekut saabus ootamatu kiri Rootsist. Pere koos noortega sattunud Falsterbo neemel jalutades juhuslikult pudelile, milles valendas valge paber mingite kraakjalgadega! Kohe saadeti ka vastus ning mul jäi üle vaid imestada, kui kiiresti pudel 55 meremiili (linnulennult) kattis. Ju pidi tugev olema, sest tavaliselt puhuvad seal- hoovus kandis läänetuuled ehk tuuled vastassuunast. Seeme teaduslikuks erauurimiseks oli idanema pandud. Sama õhtu eel saatsin Ölandi lõunatipu juures teele teisegi pudeli. Sellele sain vastuse järgmisel kevadel, leidjaks kolme lapsega lesk Agita Pāvilostast . Paar kirja vahetasime ning lätlanna kutsus mind ka külla, kuid olin sõrme juba merele lubanud. Ent mitte sugugi ei saa vastust iga pudelkiri. Kokku postitasin seits- me aastaga merre 640 pudelit, sain 42 vastust. Seega vaid 6,5% ehk iga 15. sai vastuse. Mäletan, et ka jahtlaev Lennuk oma ümberilma- reisil sai samasuguse suhtarvu. Pudeleid kasutasin kaht liiki: veinist või viinast vabanenud klaas- pudelid vajasid kindlat korgipuust korki, plastpudelitele piisas tavalisest keerdkorgist. Oluline vahe võis olla selles, et klaaspudel
33
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook