Pikem kirjavahetus oli hollandlasest rannakammija Wim Kruiswijkiga, kes kirjutas minu pudelpostist ka kahes kohalikus ajalehes. Lisaks kirjutas ta pudel- postist raamatu „Flessenpost“.
nud, kuidas sai kiri kirdesse suunduvas Norra rannikut soojendavas Põhja-Atlandi hoovuses ja vastu valitsevat läänetuult just läände jõuda. Kaardilt aga selgus, et on olemas ka nõrgem vastupäevane ringhoovus ning nii võis pudel pärast kena ringi jääkarude juurde ka sinna jõuda. Vast suurima üllatuse pakkus vastus Madeiralt. Tavaliselt viskasin mitu kirja vette lõunapool Kanaari saari, et kirjad teadlikult võtaks suuna Ameerika mandri suunas. Enam kui kahe aasta möödudes sain vastuse hoopis selja tagant Madeira kirdepoolselt lähisaarelt Porto Santolt. Ja vastaja oli itaallane Luigi , kes elas ja töötas arstina Londonis ning oli Madeiral puhkamas! Taas selgitas hoovuste kaart, kuidas kirja teekond võis olla: algul nagu tavaliselt Kanaari ja Põhja- Ekvatoriaalhoovusega üle ookeani, edasi Antillide hoovusega Golfi hoovusesse ja pisut ka Põhja-Atlandi omaga. Vististi kandus kiri põhihoovusest lõuna poole ning lahknev vool tõi ta Loode-Aafrika suunas ringlevalt tagasi. Nii naasis kiri päris pikka teed läbides pea samasse kohta. Kaardilt hoovust mõõtes pidi ta läbima umbes 7000 miili. Seni minu kirjadest pikim teada postitee. Mis omaltpoolt jällegi tõestas, et hoovuste kaarti võib usaldada. Pudeleid kasutasin kaht liiki: veinist või viinast vabanenud klaaspudelid vajasid kindlat korgipuust korki, plastpudelitele piisas tavalisest keerdkorgist.
Mõned näited vastuskirjadest, mis saabusid pudelposti leidmise kohta maailma eri paikadest.
1952. a läbis prantslasest „vabatahtlik merehädaline“ bioloog Alain Bombard oma pisipurjes kummipaadiga L'Hérétique (Ketser) Barba- doseni 65 päevaga 2375 meremiili, maine kiirus 2,8 km/h. Midagi taolist tegi läbi ka minu kiireim kiri. Taas Kanaaride lähedalt Cuba/ Kuuba idatipuni. Leidis teismeline poiss Duaba jõesuus kalastades. Vist sattus sellele ruttu pärast mu kirja randumist, sest umbes 3400 miili läbis kiri 117 päevaga! See teeb 29 miili päevas ehk 2,2 km/h. Nii et kel huvi „Indiasse“ sõita – nelja kuuga saab palja parvega kohale küll.
Loe pudelpostist Merevikist
35
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook