VESI
LÕPUTÖÖ
Eesti Mereakadeemia lõputöö “
”. Otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimine meretuuleparkide piirkondades Eesti näitel Juhendaja: Inga Zaitseva-Pärnaste , PhD Otsingu- ja pääste- operatsioonide strateegia Eesti meretuuleparkide piirkondades
oos meretuuleparkide arendamisega tekib vajaduse taga- K da eeldused tõhusateks otsingu- ja päästeoperatsiooni- deks (ingl Search and Rescue , SAR). Meretuulepark kui keskkond mõjutab oluliselt otsingu- ja päästeoperatsioone, tuues kaasa mitmeid piiranguid: Ÿ Tuulikute konstruktsioonid loovad füüsilisi ja visuaalseid takis- tusi, mis raskendavad päästemeeskondade ligipääsu ja visuaal- set otsingut, seda eriti piiratud nähtavuse tingimustes, nagu näi- teks udu või kõrge lainetus. Ÿ Tuulegeneraatori labade pöörlemisest tekkinud õhukeerised või- vad raskendada päästekopterite juhitavust, muutes manööver- damise riskantsemaks. Ÿ SAR-operatsioonide kiirus ja tõhusus sõltub tuulegeneraatorite paigutusest meretuulepargis ehk päästekoridoride olemasolust. Lineaarse ehk korrapärase paigutuse puhul paiknevad tuule- generaatorid korrapäraselt sirgetes ridades, luues ühtlaste laiustega päästekoridorid, mis võimaldavad kopteritel ja pääste- laevadel liikuda tõhusalt läbi tuulepargi. Mittelineaarse ehk eba- korrapärase paigutuse puhul on tuulikud asetatud korrapärase
Eesti energiasüsteemi arendamisel on riiklike ja Euroopa Liidu kliimaneut- raalsuse eesmärkide saavutamisel meretuuleparkidel potentsiaalne roll. Meretuuleenergia arendamisel kerkib esile oluline küsimus: kuidas tagada ohutus ja päästevõimekus kõrgete tuulikutega merealal?
Meretuuleparkides tuleb tagada ka otsingu- ja päästevõimekus.
Foto: Adobe Stock
36
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook