mustrita. Selgete koridoride puudumine ja ebaregulaarsed vahed tuulikute vahel raskendavad SAR-meeskondade liikumist ja vähendavad otsingute tõhusust, sest sirgjoones lennata või seilata läbi tuulepargi ei pruugi olla võimalik. Seega on oluline, et juba varases planeerimisetapis arvestataks või- malike SAR-operatsioonide toimumisega ning töötataks välja nõuded, juhised ja koostööplaanid operatsioonide tõhususe taga- miseks. Diplomitöös keskendusin SAR-operatsioonide strateegilisele pla- neerimisele Eesti meretuuleparkides. Teema on oluline, sest Eesti merealal on käimas mitmed suured meretuuleparkide arendused, kuid puudub praktiline kogemus SAR-operatsioonide läbiviimisest meretuuleparkide piirkondades, sest ühtegi meretuuleparki Eesti merealal ei ole. Seega on vajalik hinnata olemasolevaid teadmisi, uurida meretuuleparke omavate riikide regulatsioone ja kasutata- vaid praktikaid ning määratleda Eesti jaoks potentsiaalsed arengu- suunad. Töö põhineb kvalitatiivsel uurimusel. Avatud küsimustega küsimus- tikule vastasid SAR-operatsioonide läbiviimisega seotud asutused ja Eesti meretuuleparkide arendusega tegelevad ettevõtted. Uurisin, kas ja mil määral on erinevad osalised meretuuleparkide puhul SAR- võimekuse tagamisele tähelepanu pööranud. Kogutud informat- siooni võrdlesin Ühendkuningriigi väljakujunenud praktikaga, sest neil on pikaajaline kogemus meretuuleparkide arendamisel, ohutuse tagamisel ning põhjalik juhenddokument SAR-operatsioonide tõhususe tagamiseks meretuuleparkide arenduse kontekstis. Analüüsisin Ühendkuningriigi juhenddokumenti ning võrdlesin sealseid nõudeid ja juhiseid Eestis kogutud informatsiooniga. Meretuuleparkide SAR-nõuded: Ühendkuningriigi ja Eesti võrdlus Ühendkuningriigis on kehtestatud nõue, et meretuulepargi ehituse, kasutamise ja lammutamise etapi jaoks on koostatud hädaolukorra koostööplaan, mis tagab, et rannavalve, pääste, politsei ja SAR- operatsiooni eest vastutaval isikul on tuulepargi kohta info olemas, neil on ka kontaktid teabevahetuseks ja hädaabinumbrid. Eestis ei ole hädaolukorra koostööplaani veel ühegi meretuulepargi jaoks koostatud. Samas Siseministeerium on koostanud meretuule- parkide arendajatele soovitusliku juhendi, kus on välja toodud, et koostööplaan on vajalik, kuid see pole veel kohustuslik. Ühendkuningriigis on meretuulepargi operaatoritel ööpäevaringse valmisolekuga päästelaev kohustuslik. Eestis sellisele nõudele mõeldud ei ole. Eestis on praegu olemas päästevõimekusega laevad ning Politsei- ja Piirivalveametil kolm kopterit, millest üks on ööpäe- vase valmisolekuga. Eesti eripära on võimalike jääolude tekkimine ning arvestada tuleb talviste päästetöödega. Selleks on vajalik spetsiaalne tehnika. Talvi- se SAR-võimekuse arendamiseks on vaja soetada tiivikliugurid, tagada päästekopterite valmisolek ja kaasata jääklassiga laevad SAR-operatsioonidele. Selle arendamisega tegeleb Siseministee- rium.
Eesti Mereakadeemia vilistlane Helene Armilde Kudre
Foto: erakogu
Ühendkuningriigis on nõutud tuulikute lineaarne paigutus ja vähe- malt 500 meetri laiused päästekoridorid, mis tagavad päästekopte- rite ja -laevade ohutu manööverdamise. Eestis selline nõue puudub ning otsused jäävad praegu arendaja teha. Tulemused näitavad, et Eesti arendajatel puudub veel lõplik tuulegeneraatorite paigutuse plaan ning päästekoridoride loomise lahendused on kaalumisel. Ühendkuningriigis on nõutud tuuliku ID-märgistus, mis oleks nähtav ööpäev läbi. Tuuliku labad märgistatakse kindlat süsteemi järgides ja erksat värvi kasutades. Kohustuslikud on navigatsioonituled ja hädaolukorra valgustus. Üldine eesmärk on nähtavuse suurenda- mine. Eestis on praegu nii ID- kui ka labade märgistuse viis arendaja valida. Valgustuse puhul kaaluvad arendajad tuulegeneraatorite nähtavuse minimeerimist, kasutades nutikaid navigatsioonitulesid, mille puhul põlevad tuled vaid lennuliikluse ajal. Vähendamaks visu- aalset häirivust kaalub arendaja ka tuulikulabade värvimist kesk- konda sulanduvates toonides. Nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis kasutatakse SAR-operatsioonidel VHF-raadiosidet. Erinevalt Ühendkuningriigist ei nõuta Eestis enne tuulepargi tööle hakkamist VHF-raadioside testimist. Ühendkuningriigi juhendi järgi peab igas meretuulepargis olema ilmajaam, mis edastab reaalajas andmeid Ühendkuningriigi Mere- ja Piirivalve Agentuurile toetamaks SAR-kopterite ohutu tegutsemise planeerimist. Eesti meretuuleparkide arendajad on lihtsamad ilma- jaamad meretuuleparkidesse planeerinud ning Siseministeerium kaalub sellise nõude kehtestamist. Eesti meretuuleparkides on SAR valmidus alles kujunemisjärgus Uurimustöö tulemused näitavad, et Eestis puudub ühtne seadus- andlik raamistik ja kohustuslikud juhised meretuuleparkide arenda- miseks SAR-operatsioonide tõhususe tagamise vaatepunktist. Ühtne süsteem ja selgete nõuete kujunemine on algfaasis. Mitmed võtmeelemendid — koostöökorraldus, päästekoridoride olemasolu, tehnilised nõuded — vajavad riiklikku raamistikku ja regulatiivset täpsustamist. Erialaspetsialistidelt kogutud tagasiside põhjal ollakse teema olulisusest teadlikud ning valmis edasiseks koos- tööks. Eesti meretuuleparkides SAR-võimekuse loomise suund on õige, kuid vajab süsteemsemat lähenemist. Et saavutada Eesti mere- tuuleparkides rahvusvahelise tasemega võrreldav SAR-võimekus, on vaja uurida ka välisriikide kogemusi.
37
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook