Foto: Estfilm Production / Karli Saul
Kaubaautod Muuga sadamas.
Rail Baltic vähendab maanteevedude koormust ja pakub alternatiivi meretranspordile.
Eesti asub geograafiliselt küll strateegilises sõlmpunktis, kuid praegune geopoliitiline reaalsus on paradoksaalne: meie asukoht, mis võiks olla majandusmootor, on ebaefektiivse taristu tõttu muutumas kulukeskuseks. Vaja on mõttemaailma muutust. aldkondlikule analüüsile tuginedes on selge, et Eesti vajab V paradigma muutust – liikumist üksikutelt projektidelt tervik- liku, erinevaid transpordiliike ühendava vereringe suunas. Seetõttu on mõistlik kõiki transpordiliike koos vaadelda ja leida pari- mad kasutamise viisid. 1. Rail Baltic: Põhja–Lõuna koridor + 1520 mm rööpmelaius + Trans-Kaspia Rail Baltic ei ole lihtsalt raudteeprojekt, vaid geopoliitiline ja majan- duslik murrang. See on esimene kord, kui Eesti lülitatakse reaalselt Euroopa standardsesse (1435 millimeetrise rööpmelaiusega) raud- teevõrku. Ÿ Võimekus ja maht: Rail Baltic võimaldab massiivset kaubaliiku- mist suunal Põhjala – Kesk-Euroopa – Vahemeri, samuti Trans- Kaspia koridoriga ühenduvust (koridor Kesk-Aasia ja Hiinaga), vähendades survet maanteedele ja pakkudes kiiret alternatiivi seni domineerinud meretranspordile. Ÿ Sünergia mere- ja maanteetranspordiga: raudtee ei asenda auto- ja merevedusid, vaid täiendab neid. Võtmekohaks on multi- modaalsed terminalid (nt Pärnu, Muuga ja Paldiski), kus peab
Raudtee ei asenda auto- ja merevedusid, vaid täiendab neid.
toimuma sujuv haagiste ja konteinerite ümberlaadimine ühelt liigilt teisele. Ÿ Keskkond: tuleviku seisukohast oluline komponent EL-i kliima- eesmärkide täitmisel, võimaldab pikamaa-kaubaveo suunata madala süsinikujäljega rööbastele. Kuid sellel on ka märkimis- väärne positiivne mõju maanteede hooldusele ja remondile, liik- lusohutusele ja tootlikkusele. Ÿ 1520-millimeetrise rööpmelaiusega (nn Vene) raudtee poten- tsiaal: Eesti ei ole nii rikas, et jätta kasutamata 1520 mm rööp- melaiusega raudtee potentsiaal. Regulatsioonid ja raudteetaristu tariifipoliitika ei tohiks siin hakata takistama. 2. Lähimeresõit ( short sea shipping ): kiirtee Euroopa südamesse Eesti logistiline ahel peab vähendama liigset sõltuvust pikkadest maanteetrassidest läbi Poola ja Baltikumi. Mereühendused (nt Pal- diski ja/või Muuga kaudu, Saksamaa ja/või Beneluxi riikidega) paku- vad stabiilsust ja efektiivsust ning tõstavad Eesti sõltumatust. Ÿ Riskide maandamine: arvestades geopoliitilist ebakindlust ja võimalikke takistusi maismaakoridorides, on regulaarsed laeva- liinid Saksamaa sadamatega (Lübeck, Rostock, Hamburg) stra- teegiline julgeolekutagatis.
49
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook