MAA
teema vajab samuti arutelu, sest üks suuremaid teede kulutajaid peaks vastavalt ka panustama. Ei ole õiglane, et ainult Eesti kauba- vedaja (kaupade eksportija/importija) maksab kinni Eesti teede korrashoiu ja ehitamise. Ÿ PPP-mudelid: erakapitali kaasamine (ingl Public Private Partner- ship , PPP) on kindlasti vahend, et kiirendada suurprojektide ellu- viimist, nagu näitavad naaberriikide edukad kogemused. 5. Koostöö: suurim sünergia Eesti suurimaks väljakutseks on killustatus. Riigiteed, kohalikud teed ja erasektori arendused (tehnopargid) ei moodusta ühtset süstee- mi. Ÿ Planeerimise ebakõla: sageli lõpeb riiklik investeering kohaliku omavalitsuse piiril, jättes logistikakeskused ligipääsuta. Kogu transpordiahelat tuleb planeerida ühtse ja seostatud tervikuna, iga hoone ja ehitis vajab teenindamiseks ligipääsu ja need tuleb ka luua. Ÿ Toetav taristu: puudus on turvalistest, valvega parklatest ja alter- natiivkütuste (elekter, vesinik) tankimisvõimekusest, mis on häda- vajalik transpordisektori dekarboniseerimiseks ja arenguks. Kokkuvõte: terviklik modaalsus on konkurentsieelis Eesti vajab riiklikku transpordistrateegiat, mis sünkroniseerib lennu-, mere-, raudtee ja maantee tervikuks. Eesti tulevase majanduskasvu, regionaalse arengu ja julgeoleku kolm sammast on Rail Baltic, lähi- mereühendused ning efektiivne 2 + 2 maanteetaristu pikkadele autorongidele. Iga ebaefektiivsus selles ahelas on kulu, mille maksab lõpuks kinni ühiskond. Aeg on liikuda reageerimiselt strateegilisele juhtimisele, kus taristu arendamine on riigi konkurentsivõime ja julgeoleku priori- teetide hulgas.
Ÿ Treilerite vedu ( ro-ro ): efektiivsuse tõstmiseks tuleb soodustada saatjata haagiste vedu laevadel, mis vähendab pikkadel distant- sidel vajadust autojuhtide järele ja optimeerib veokite kasutust kohalikel sõitudel. Samuti on takistuseks ebasünkroonne kesk- konnamaksu kehtestamine, kus meretransport kannab koor- must, kuid maanteevedu mitte. Maksustamise tõttu ei kandu modaalsus efektiivsema mereveo kasuks. Samuti põhjustab see investeerimisel ja uute liinide avamisel ebakindlust.
3. Maanteetaristu ja Euroopa moodulsüsteem: maanteevedude efektiivsus
Hoolimata raudtee ja merevedude arengust, algab ja lõpeb pea iga kaubavedu maanteel. Siin on kriitiliseks teguriks Euroopa moodul- süsteemile (ingl European Modular System , EMS) vastavate ehk pikkade autorongide (kuni 35 m ja 72 t) kasutuselevõtt. Ÿ Tootlikkus: pikad autorongid on 30% efektiivsemad ja vähen- davad süsihappegaasi heitmeid 27%. Arvestades suurt auto- juhtide puudust Euroopas, sh ka Eestis, on suuremate üksuste vedamine ainus viis tarneahelate töös hoidmiseks, tõhusta- miseks ja teede koormuse vähendamiseks. Ÿ Pudelikaelad: see nõuab 2 + 2 rajaliste põhimaanteede (Tallinn– Pärnu–Ikla, Tallinn–Tartu–Valga, Tallinn–Narva) kiiret väljaehita- mist koos vastava kandevõimega sildade ja piisava raadiusega ristmikega. 4. Nutikas rahastamine ja põhimõte, et kasutaja maksab Senine riigieelarveline rahastamismudel vajab arendamist. Vald- konna eksperdid rõhutavad vajadust uute lahenduste järele. Ÿ Andmepõhine teemaks: teemaksu kogumine peab muutuma digitaalseks, tagades, et ka välisvedajad ja transiit panustavad taristu säilimisse. Samuti on vajadus tuua lisaraha üldise tee- maksu kehtestamisega kõikidele kasutajatele. Naastrehvide
Hoolimata raudtee ja merevedude arengust, algab ja lõpeb iga kaubavedu maanteel.
EMS autorongi testsõit Eesti teedel 2025. aastal.
Foto: Sven Kreek / Tallinna Tehnikakõrgkool
50
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook