MAA
Koostöös alltöövõtjatega leiti vajalik tehnika, et läbipääs kiirkorras valmis ehitada.
Väikesele saapale püsivat lahendust otsides Püsiva lahendusega tegelemine oli olnud töös juba mõnda aega. Valitsus otsustas Saatse saapa ümbersõidu ehituse 2024. aastal ja samal aastal alustati projekteerimisega, mis hõlmas nii väikest kui ka suurt saabast. „Uue püsiva tee rajamisel said piiravateks teguriteks nii piir ise kui ka maastik, sest tee pidi paiknema riigipiiri, selle kaitsevööndi ning maastikul voolava Mustoja vahel. Lisaks on seal üsna järsk oruserv. Nuputasime, kuidas tee ära mahutada,“ meenutab Janar Taal ette- valmistust. „Praeguseks on lahendus projekteeritud ja kohe jõuame ka ehituslepingu faasi – nüüdseks on selge, et väikese saapa ehituse eest vastutab EKT Teed.“ Taal osutab, et ehitajale väljakutseid jagub, sest 400-meetrise uue lõigu ehitus toimub piirikaitsetsoonis, kus ka paari meetriga eksi- mine tähendab juba rikkumist, samal ajal on kõrval kümne meetri sügavune org ning arvestama peab rangeid keskkonnanõudeid. „Väikeses saapas on ka varem olnud päris palju piiririkkumisi, mille- ga piirivalve on tegelema pidanud. Muret valmistasid just tava- kodanikud, kes märke ignoreerides soovisid liikuda piiripostideni ja neid pildistada – see on keelatud tegevus, sest ei arvestata 40-meet- rist keelutsooni,“ nendib ta. Väikese saapa tee ehitustöödega alustatakse juba aprillis-mais, ehk kohe, kui ilmaolud seda lubavad – leping on allkirjastatud ning ehita- jaga ka avakoosolek peetud. Suure saapa ehituse väljakutsed Väljakutseid on jagunud ka suure saapa juures – suurimaks neist kujunes Mustjõe maastikukaitseala läbimine. „Tegu on Natura 2000
„Kui saime Transpordiametilt info, et Saatse suures saapas nähti relvastatud vene üksuslasi, sai meie ülesandeks tee ajutiselt sulge- da ja korraldada ümbersõidutee. Sellele järgnes mõne päeva pärast otsus, et suur saabas jääb suletuks ning väikesele saapale tuleb rajada ümberpõige,“ meenutab AS TREV-2 Grupi teemeister-pro- jektijuht Hardi Kuimets juhtunut. Varem sai Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsateed läbi- da vaid kõrgema sõiduautoga, ent koostöös alltöövõtjatega leiti vajalik tehnika, et läbipääs ümbersõiduna kasutusele võtta ning kiir- korras valmis ehitada: „Koostööpartnerid tulid appi kahe ekskavaa- toriga ning kalluritega materjali veoks, ka meie karjäär oli nõus pike- ma tööpäeva tegema ning kasvõi nädalavahetusel välja tulema, et tee saaks inimestele avada,“ meenutab ta.
Nii sai ümberpõige päevaga liiklusele avatud, peagi lisati statsio- naarsed helkurpostid ja ümbersõidumärgid.
Kuimets toob esile, et kuigi töö ise ei olnud väga keeruline, oli avalik- kuse huvi päris suur: „Surve oli keskmisest tugevam, et töö saaks kiiresti ja korralikult valmis. Ka piirivalvurid olid kohal ning toetasid ja valvasid meid.“ Toetust ja head tahet oli tunda kõigist ametkondadest: „Suhtlus oli väga operatiivne, kuskil ei jäänud midagi toppama, iga ametkond aitas lahenduse leidmisele kaasa ning polnud bürokraatiasse takerdumist – nii Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet kui ka RMK olid nõu ja jõuga aitamas – nüüdne ümberpõige kulgebki RMK teel,“ märgib ta.
52
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook