öödunud kümnendi jooksul on Eesti investeerinud mit- M metesse rohevõrgustiku toimivust toetavatesse ulukite läbipääsurajatistesse – ühtekokku on valminud viis ökodukti ning viimastel aastatel ka kolm suurulukite altpääsu. Esi- mene suurulukite altpääs ehk kahest viaduktist koosnev Tamme- mäe suurulukitunnel valmis 2020. aastal Tallinna ringteel, 2022. aas- tal rajati Leetsi ja Kardla karptunnelid Tallinna–Tartu–Võru–Luha- maa maanteel. Kuna tegemist on Eesti riigiteedel uue rajatise tüübiga, tellis Trans- pordiamet nende toimimise hindamiseks seire, mille teostas Loodushuvi OÜ ajavahemikul 9.06.2024–1.12.2025. Seire toimus rajakaamerate ning talviste jäljevaatluste abil, mis võimaldas koguda täiendavat teavet loomade liikumise kohta tunnelite ümbru- ses, sealhulgas piirkondades, kuhu kaamerad ei ulatunud. Tammemäe suurulukitunnel: püsiv ja tugev inimhäiring Tammemäe suurulukitunnelisse paigaldati kaks rajakaamerat ning lisaks tehti kuni Rail Balticu trassi ehituse alguseni ka võrdlevaid jäljeloendusi Tammemäe suurulukitunnelis ja Saustinõmme via- dukti all. Ajavahemikus 23.07.2024–2.12.2025 registreeriti Tammemäe suuruluki altpääsu ja Saustinõmme viadukti all rajakaameratega 5147 läbimist, millest 90% oli seotud inimtegevusega. Inimesed kasutasid tunnelit peamiselt jalgsi, sageli koos koertega ning erinevate sõidukitega (autod, jalgrattad, mootorrattad, ATV-d). Esines ka häirivat käitumist nagu alkoholi tarbimine, prahistamine ja rajatise all viibimine pikema aja jooksul. Ulukite läbimisi registreeriti vaid 169. Enim kasutasid tunnelit rebased, jänesed ja ilvesed, harvem metskitsed ning vaid ühel korral põder. Ilves oli ainus suuruluk, kes kasutas tunnelit regulaarselt kogu seireperioodi vältel. Rail Balticu trassi ehituse algusega ulukite liikumismuster muutus: Tammemäe tunnelis suurenes märgatavalt metskitsede liikumine, mis on tõenäoliselt seotud Saustinõmme viadukti aluse häiringuga. Tammemäe suurulukitunneli suurim probleem on püsiv ja tugev inimhäiring, mis vähendab oluliselt rajatise efektiivsust. Olukorra parandamiseks on vajalik inimeste suunamine tunnelist eemale, teadlikkuse tõstmine ning tõhusamate liikumispiirangute rakenda- mine. Leetsi suurulukitunnel: vaikus töötab loomade kasuks Leetsi suurulukitunnelis töötas seireperioodil 9.06.2024–1.12.2025 püsivalt neli rajakaamerat, mille abil registreeriti 522 metsloomade liikumist ning tuvastati 11 liiki, sealhulgas metskits, metssiga, põder, ilves ning mitmed väikeulukid.
Tammemäe suurulukitunnelis asuvad kaamerad ei jäänud tunneli kasutajatele märkamata ning möödujad ka pildistasid neid.
sageli liikusid tunnelis ka hall- ja valgejänesed, kelle käitumine oli valdavalt rahulik ja häirimatu. Koduloomade liikumist ei registree- ritud. Inimtegevus tunnelis oli minimaalne – kaamerate ette jäid vaid üksikud töömehed hooldustööde käigus, juhuslikke külastajaid ei registreeritud. 2025. aasta alguses paigaldati lisakaamera ka Leetsi väikeuluki- tunneli juurde, millega tuvastati küll mitme liigi liikumine, kuid valda- valt oli loomade aktiivsus piirkonnas pigem harv. Katsetati ka kaa- mera paigutamist tunneli keskossa, et registreerida tunneli läbimi- sed, ent kõikuva veetaseme tõttu jäi kaamera vee alla. Kardla suurulukitunnel: peamiselt kasutavad väiksemad imetajad Kardla suurulukitunnelis töötas seireperioodil 9.06.2024–1.12.2025 püsivalt neli rajakaamerat. Selle aja jooksul registreeriti 821 mets- ja koduloomade liikumist, summeritud isendite arv oli 854. Tammemäe suurulukitunneli suurim probleem on püsiv ja tugev inim- häiring, mis vähendab oluliselt rajatise efektiivsust. Olukorra parandamiseks on vajalik inimeste suunamine tunnelist eemale, teadlikkuse tõstmine ning tõhu- samate liikumispiirangute rakendamine.
Kõige sagedamini kasutasid Leetsi suurulukitunnelit metskitsed ja ilvesed. Väikeulukitest olid aktiivsemad rebased, kuid üllatavalt
57
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook