Fotod: Loodushuvi OÜ
Seiretulemused näitavad selget kontrasti Tammemäe ning Leetsi ja Kardla suurulukitunnelite vahel: Leetsi ja Kardla tunnelid toimivad hästi ja ulukid kasutavad neid aktiivselt, kuid Tammemäe tunnelit kasutavad ulukid oluliselt harvemini.
Leetsi suurulukitunnel.
Kardla suurulukitunnel.
Transpordiamet on seiranud ka ökoduktide toimivust. Võrreldes ökoduktidega hakkab silma suuruluki- tunnelite madalam kasutussagedus, isegi kui võrdlu- sest jätta välja väga tugeva inimhäiringuga Tamme- mäe suurulukitunnel. Siinkohal tuleb aga arvestada piirkondlikke ja aastate vahelisi erinevusi. Seirajate hinnangul võib suurulukitunnelite kasutustulemusi mõjutada ka sõraliste suhteliselt madal arvukus kahel viimasel aastal. Kuigi seiratud rajatiste üldarv on põhjalike võrdluste tegemiseks veel liiga väike, näib, et rajatist ümbritsev elupaik on kasutussageduse määramisel suurema tähtsusega kui rajatise tüüp. Seejuures toetavad mõlemat tüüpi rajatised mitmesugust liigilist koos- seisu. Seega kinnitab seire suurulukitunnelite sobi- vust ka Eestis. Siiski võiks ökodukt olla uute rajatiste kavandamisel eelistatud läbipääsu tüüp, kuna toetab elupaiga laienemist rajatisele. Suurulukitunnelid sobi- vad aga jätkuvalt kohtadesse, kus maastik või loodus- kaitselised piirangud ei toeta ökodukti rajamist. Kokkuvõttes kinnitab seire, et hästi kavandatud ja vähese inimhäiringuga ulukitunnelid on tõhus lahen- dus nii looduskaitse kui ka liiklusohutuse seisukohalt, kuid nende toimimine sõltub otseselt inimtegevuse ohjamisest ja järjepidevast hooldusest.
kriitiline, kuid tunneli keskosa läbiv kraav soodustab eelkõige saarma ja väike- kiskjate tegevust.
Väikeulukitunnelite peamine kitsaskoht on nende ebapiisav aastaringne kasuta- tavus. Kardla väikeulukitunnel on enamasti veega täidetud ning läbitav vaid talvel või poolveelistele liikidele; olukorda parandaks kõrgema käiguraja rajamine. Leetsi väikeulukitunnelis jäid kallasrajad kõrgvee ajal vee alla ning vajavad osalist tõst- mist. Väikeulukitunnelite veega täitumist tuleb käsitleda kui projekteerimisviga ja sellele tuleb edaspidi suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks on vajalik tagada ulukitarade kiire hooldus, vältida võsa kasvu tarade maan- teepoolsel küljel ning parandada väikeloomadele mõeldud varjevõimalusi (nt risu- vallid), mis on praegu vähesed või puuduvad. Nende meetmete rakendamine parandaks oluliselt ulukiläbipääsude toimivust ja liiklusohutust.
Vaata seirearuannet
59
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook