Meetod koosnes mitmest etapist: Ÿ andmete eraldamine ja salvestamine Excelisse nende kont- rolliks; Ÿ geomeetria töötlemine punktide ja tahkude loendina; Ÿ lõikamine kahe risttasandi vahel; Ÿ mahuarvutus ja tulemuste võrdlus algandmetega; Ÿ uue IFC-faili genereerimine väiksema lõigu ja värskendatud mahuinfoga. Selle töövoo eelis on, et kogu protsess toimub kommertstark- varata ning lahendust saab kohandada vastavalt projekti vaja- dustele. Samas nõuab see rohkem ettevalmistust ja program- meerimisoskust. Meetodite võrdlus Mõlemad meetodid – Civil 3D ja Python – võimaldasid sama pinnasetööde mudeli edukalt lõikudeks jagada ja mahuinfo arvutada. Saadud tulemused olid mahuliselt võrdsed ning kinni- tasid, et mõlemat töövoogu saab kasutada. Ÿ Civil 3D puhul on eeliseks visuaalne töökeskkond, kuid suurte IFC-failide import võib osutuda keeruliseks. Meetod töötab hästi, kui on olemas NativeBIM vormingus DWG-fail. Ÿ Python andis võimaluse töötada otse IFC-failiga ja generee- rida uus fail, kus olid lõigatud mudelid ja uuendatud mahu- info. Oluline on, et mahuarvutuste täpsus oli mõlemal meetodil sama. Erinevused ilmnesid vaid geomeetria detailides, mis ei mõju- tanud tulemuste usaldusväärsust. Kasutusvõimalused BIM-mudelite kasutamine teedeehituses aitab muuta eelarves- tuse ja ehituse juhtimise protsesse täpsemaks ja usaldusväär- semaks. Kui varem võis joonistel põhinevates projektides esi- neda mahukattuvusi, siis IFC-mudelitega on võimalik neid kontrollida ja seeläbi vältida üle- või alaarvestusi. Samas näitab praktika, et ka BIM-põhiste projektide puhul on vajalik kontroll- arvutuste tegemine, sest uurimuse käigus leiti erisusi näiteks pinnase- ja täitetööde mahtudes. Mudelite väiksemateks lõiku- deks jaotamine toetab eelarvestust eriti olukordades, kus pro- jekti tuleb käsitleda etappide või spetsiifiliste lõikude kaupa. See muudab tulemuste analüüsi kiiremaks, detailsemaks ja visuaal- selt kontrollitavamaks. Ehituse juhtimises loob mudelipõhine töökorraldus võimaluse asendada osa traditsioonilisest dokumentatsioonist otse IFC- failidega. Kui mudel on jaotatud väiksemateks osadeks, võiks neid kasutada tööde planeerimisel, ajagraafikute koostamisel ja tööetappide sidumisel konkreetsete meeskondade või alltöö- võtjatega. Atribuutide abil saab mudelile lisada täiendavat infot tööülesannete, ohutusnõuete või viidetena dokumentidele. Väik- semad mudelid on kergemini kasutatavad ka ehitusplatsil nuti- seadmete vahendusel, mis võimaldab liikuvust ja operatiivset juhtimist.
Joonis 3. Python programmiga saadud uus IFC fail ja selle andmed.
Joonis 4. Lisatud piketaaž vaaturis BIMVision 3.0.0.
Puudused ja edasiarendamise võimalused Töö käigus välja töötatud Pythoni-põhine lahendus mudelite lõika- miseks ja mahuinfo eraldamiseks osutus perspektiivseks, kuid vajab edasiarendust. Katseatatud lahendus töötab vaid IFC-klassi IfcFaceted Brep elementidega, samas kui praktikas esineb ka teisi geomeetria- klasse. Autori arvates on teekonstruktsiooni IFC-failide suurimaks kitsas- kohaks töö piketaaži info puudumine. Kuigi IFC versioon 4.3 pakub selleks sobivaid elemente (nt IfcAlignment ), on nende tugi vaaturites piiratud. Katsetuste põhjal on tehniliselt võimalik lisada piketaaži hoo- nete teljestiku klasside ( IfcgridAxis ja IfcGrid ) kaudu, kuid lahenduste laialdasemaks kasutamiseks oleks vaja ühtset standardit ning töövoo- gude automatiseerimist. Kokkuvõte Kokkuvõttes näitab uurimus, et IFC-mudelite lõikamine ja rikastamine täiendava infoga võib luua reaalse lisandväärtuse nii eelarvestuses kui ka ehituse juhtimises. Edasine areng võiks liikuda standardiseeritud lahenduste suunas, kus mudelid sisaldavad kogu projekti jaoks vaja- likku teavet – sealhulgas visuaalselt jälgitavat piketaaži –, muutes need igapäevaselt kasutatavaks töövahendiks kogu ehitise elukaare jooksul.
65
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook