Kuhu kõik need höövlid jäid? Sõda ja okupatsioonid hävitasid olulise osa iseseisvusaastatel loodud teemasinate pargist ning ka teedest. Vahetult pärast sõda saigi loota peaasjalikult neile masinatele, mis maakondade teede- valitsuste garaažides alles olid. Pärast sõda alustati Eesti teedele mustkatete rajamist (kruusaga segatud ja tihendatud põlevkiviõli või sellest toodetud bituumen). Sellise kattetüübi kohapeal segamiseks olid teehöövlid hädavaja- likud. Kuna masinaid nappis, ehitati enne sõda Ilmarise tehases val- minud vanadest teehöövlitest või nende säilmetest mustkatte segisteid. Selles töös osutusid asendamatuteks ka säilinud Cater- pillari höövlid.
Bitvargeni taastulek Eesti teedeajaloo populariseerimisele andis olulise tõuke 2001. aastal Põlvamaal asutatud maanteemuuseum. Seoses muuseumi väliala arenduse valmimisega 2010. aastal tõstatati mõte taastada töötava eksponaadina ka teehoolde mehhaniseerimise pioneer – liikurhöövel Bitvargen. Kuna ühtegi masinat polnud Eestis säilinud, õnnestus entusiastidel leida mitmeid Ilmarise tehases valminud masinate detaile. Muu- seumi tellimusel asusid masinat taastama ettevõtte AS Grader Ser- vice spetsialistid. 2010. aasta veebruaris õnnestus Raimo Undil Rootsist leida ja ära osta üks aastakümneid õues seisnud Bitvargen. Pearestauraator Tõnis Pappeli juhtimisel suudeti ennistamis- protsess läbi viia vähem kui kahe kuuga. Nii oli 84 aastat pärast esi- mest maaletoomist võimalik Bitvargenit taas esitleda – seekord juba töötava muuseumieksponaadina. 2026. aasta 26. juulil peetaval maanteemuuseumi 26. sünnipäeva- peol on põhjust Bitvargen taas käivitada, et tähistada 100 aasta möödumist Eesti teetööde mehhaniseerimise pioneeri esimesest tulekust.
Foto: Eesti Maanteemuuseum
Ratsionaliseerija Arnold Susi 1951. aastal Viljandi teedevalitsuses vana Ilmarise teehöövli baasil loodud mustkatte segaja roomiktraktori haakes.
Foto: Eesti Maanteemuuseum
Foto: Raimo Unt
Uurijate jäljed Rootsimaal viisid tundmatuks jääda soovinud omaniku õuele, kus masin oli mattunud meetrise lumekihi alla. Tuli oodata kevadet.
Tartu teedevalitsuses valmis 1950. aastatel vanast Ilmarise höövlist ümberehitatud teekraavide lõikamise ader.
Foto: Raimo Unt
2010. aasta aprillis jõudis Bitvargen Rootsist taas Tallinna sadamasse. Algas kibekiire restaureerimine, et juunis toimuvaks maanteemuuseumi välialade avamiseks masin korda saada.
71
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook