oodav teekaart on riikliku droonistrateegia alusdokument. L Esialgu tegeleb vajaliku algmaterjali kogumise ja süsteemi paigutamisega Riigikantselei. Ott Tahk märgib, et mehita- mata õhusõidukite probleemide, arengusuundade ja väljakutsete kaardistamise tulemusena sünnib dokument, mis on Eestis esi- mene terviklik plaan droonide valdkonna suunatud arendamiseks. Ühtset tegevusraamistikku ja seadusselgust vajavad kõik mehita- mata õhusõidukite tootmise, müügi, käitamise, lennuteenuste pakkumise, ohutuse tagamise ja järelevalvega tegelejad. Euroopa Liidus võeti droonistrateegia vastu 2022. aastal, Soomes koostati erasektori osalusel sarnane dokument 2025. aastal. Nüüd tegel- dakse sellega ka Eestis, seda enam, et droonide kasutajate ring üha laieneb. Arengukava koostamine ei ole mugavate tööde killast Kuidas aga Ott Tahk droonide põneva maailmani jõudis? Ta oman- das 2012. aastal Eesti Lennuakadeemias hoopis kopteripiloodi kutse ning asus juba samal aastal ametisse ka Eesti õhuväkke. Sealne tegevus sisaldas hulgaliselt treeninglende, aga kuna iga õhkutõusmine sõltub ilmaoludest, koosnes piloodi tööpäev nii mõnigi kord soodsa lennuilma ootamisest. „See mulle kui noorele piloodile ei istunud ja nii siirdusin 2013. aastal Tallinna Tehnika- ülikooli tootearenduse ja tootmistehnika alal magistrikraadi tege- ma, et mehaanikainseneriks saada,” meenutab ta. Samal ajal hakkas ka elektroonikavaldkond laiemalt Otile huvi pakkuma ning ta õppis ära programmeerimise ja koodi kirjutamise, hakkas nn diskreetseid komponente kokku jootma (dioodid, tran- sistorid, takistid, kondensaatorid, induktorid) signaalimuunduri- teks, toiteallikateks ja taimeriteks. Kui jõudis kätte aeg lõputöö tee- ma valida, siis õnnestus Otil juba ammustest aegadest meele- pärane lendamine ja elektroonika kokku viia droonide vallas, mis just tol ajal, eelmise kümnendi keskpaigas, hakkas hoogsalt jõudu koguma. Niisiis – juba paar aastat lennundusohvitserina töötanuna kaitses ta magistritööd, mille raames disainis üsna ebatraditsioo- nilise mehitamata õhusõiduki prototüübi. „Edaspidi olen lennu- ohutusohvitserina ja hiljem ka erafirmas droonide arendajana mehi- tamata õhusõidukite arenguga ennast pidevalt kursis hoidnud,” ütleb ta ise. Erafirmas töötas Tahk projektijuhina ja korraldas elektriliinide seiretöid, sh ka droonidega ning oli hiljem lühikest aega drooni ja muude drooniga seotud süsteemide arenduse osakonna juht. Ott Tahk läbis 2016. aastal rahvusvahelise lennuohutusohvitseride kursuse (IFSOC) Ameerika Ühendriikide õhuväes ja osales 2018. aas- tal The ATM Safety Manager (SAF-MGR) ohutusjuhi kursusel Eurocontrolis. Varasemast ajast on Otil ette näidata ka töökogemus lennuvälja ja lennuüksuse ohutusjuhtimises, mehitamata lennu- vahendite meeskondade töö korraldamisel ning mehitamata lennu- vahendi arendusmeeskonna juhtimisel.
Nüüdne töö Riigikantseleis droonivaldkonna nõunikuna vältab poolteist aastat. „Eesmärgid on ambitsioonikad, ise olen need välja hõiganud. Mulle ei meeldi rutiinne töö,“ märgib ta. „Ei tahtnud, et oleks liiga mugav. Otsisin katsumusi ja siin nad nüüd on.“ Eesti vajab kaugelevaatavat droonistrateegiat Ott Tahk kinnitab, et lisaks riiklikele struktuuridele – politseile, piirivalvele, päästeametile, transpordi- ja keskkonnaametile ning sõjaväele leiavad droonid ohtralt rakendust tsiviilkäibes, näiteks korraldatakse nendega elektriliinide ja karjääride seiret, neid kasutatakse metsanduses, geodeesias, põllumajanduses, droon on tänuväärne abivahend fotograafidele jne. Eesti Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse juhataja Veiko Randlaine märkis juba läinud aasta septembris ERR-i portaalis ilmunud artiklis, et nii mehitamata õhusõidukite kasuta- mise kui ka Eesti droonitööstuse areng eeldab tugevat teadus- ja arendusstrateegiat ning selget, ajakohast õigusruumi. „Praegu pidurdavad arengut killustunud regulatsioonid ja liigne bürokraatia, mis tekitavad ebakindlust ettevõtjates ning teadusasutustes,” märgib Randlaine. „Meil on algatusi, aga need on projektipõhised ja piiratud mõjuga ning puudub ühtne strateegiline raamistik.” Nüüd on käsil pikaajalise plaani koostamine – et tegevused oleksid koordineeritud ja sihipärased ning eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused vastaksid olemasolevatele arengukavadele ja oleksid kõlbulikud riiklikest programmidest rahastuse saamiseks. Käimasolev Riigikantselei koordineeritav teekaardi koostamine hõlmab droonide kasutamist, müümist, arendamist, tootmist, testimist, aga ka seiret ja tõrjumist. Õhuväes lennuohutuse spetsialistina töötanud Ott Tahk siirdus lennuakadeemiasse ja puutus töös tihedalt kokku ka lennundus- klastrisse kuuluvate ettevõtetega ning on nende muredega kursis. Seega sai ettepanekute ja soovide kogumine alguse juba rohkem kui aasta tagasi ning jätkus era- ja avaliku sektori kohtumistega. „Võimalikult laia ampluaaga huvigruppidelt kogutud info põhjal on nüüdseks sõnastatud ja süstematiseeritud valdkonda kammitse- vate probleemide nimekiri, mille lahendamiseks tehtud ettepaneku- test saab alus teekaardi koostamiseks,“ ütleb ta.
Probleemide sõnastamine aitab nende lahendusele lähemale
Probleemidest toob Tahk välja näiteks tsiviilotstarbeliste drooni- lennutuste regulatsioonide keerukuse ning aeglase asjaajamise lubade ja kooskõlastuste menetlemisel – praegune kord ei soosi innovatsiooni, kuna ideest lendamiseni kulub liiga kaua aega. Teiseks jätab soovida sektori kasvuks ja arenduseks mõeldud rahastuse kättesaadavus. Veel on lahendust vajavate murekohtade nimekirjas ebaselge riigisisene õigus, mis puudutab eelkõige droonide kaitse- ja tsiviilotstarbeliste tehnoloogiate arendamise vahele piiri tõmbamist,
75
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook