ÕHK
Kuidas toimub tulemuslikkuse jälgimine ja miks on see vajalik? Riiklik järelevalveasutus koostab viieaastase plaani. Igal aastal kogume infot ja hindame plaani täitmist, teeme seda koos riikliku järelevalveasutusega. Jälgime nelja põhikriteeriumit: ohutus, kulud, läbilaskevõime ja keskkond. Kui riik toimib hästi, siis pole vaja sekkuda. Kui aga tuvastame prob- leemid, siis arutame riigi ja selle järelevalveasutusega, kuidas leida lahendused. Äärmuslikel juhtudel võime soovitada Euroopa Komisjonil alustada rikkumismenetlust, kui riik ei täida pidevalt eesmärke ning ei astu samme parenduste tegemiseks. Tõite välja neli põhikriteeriumit tulemuslikkuse hindamises. Kas kõik kriteeriumid on võrdselt olulised? Mitte tingimata. Mõned näitajad toimivad paremini kui teised. Mõned on raskesti mõõdetavad, näiteks see, kas lennukid lendavad kõige otsemat teed. Selle hindamiseks kasutatakse nn suure ringi meetodit, mis võrdleb tegelikku lennutrajektoori teoreetiliselt lühima teega kahe punkti vahel. Ent see mõõdik on üsna keeruline ning ei mõjuta alati lennuliiklusteenuse osutajate ja pilootide otsuseid. See on üks põhjus, miks soovime seda näitajat tulevikus muuta. Teiseks saan tuua läbilaskevõime näitaja, mis COVID-19 pandeemia ajal ei olnud probleemiks. Sel ajal kerkis fookusesse hoopiski kulu- tõhusus. Nüüd, kui liiklus on jälle 2019. aasta tasemel, on läbilaske- võime taas paljudes piirkondades probleem. Seega sõltub olukor- rast, milline näitaja enim tähelepanu pälvib. Eelmine Euroopa Komisjoni koosseis pidas väga oluliseks kesk- konnaeesmärkide täitmist. Praegune püüab leida tasakaalu kesk- konna ja majanduse vahel, et säilitada konkurentsivõime Euroo- passe mittekuuluvate operaatoritega. Siiski märgin, et keskkonna- näitajad on endiselt prioriteet. Hinnates Eesti tulemuslikkust – millised on Teie peamised tähelepanekud? Äärmiselt positiivne on see, et Eesti jõudis väga varakult kõrgeima ohutusküpsuse tasemeni. See on tõeliselt suur saavutus. Ukraina sõja ja Vene õhuruumi sulgemise tõttu on lennuliiklus siin- ses piirkonnas vähenenud, seetõttu ei ole läbilaskevõime praegu Eesti jaoks probleem. Kuid Eesti peab olema valmis hetkeks, mil Vene õhuruum taas avaneb ja lennuliikluse mustrid muutuvad. Suurim mõju on keskkonnale: lennukid peavad lendama pikemaid marsruute ja kulutama rohkem kütust, mis avaldab negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele. See on geopoliitilise olukorra tagajärg ega sõltu niivõrd Eesti tegemistest. Kas teised riigid seisavad silmitsi sarnaste probleemidega? Jah. Põhjamaades on liiklust vähem, lõunapoolsetes Euroopa riikides seetõttu rohkem. Eesti olukord ei ole erandlik.
Viimane tegevuste grupp on pikaajalise visiooni loomine Euroopa õhuruumi jaoks – soovime vaadata järgmise 10–15 aasta suunas. See ei ole küll väga pikk perspektiiv, ent piisav, et seada strateegilised eesmärgid ning valmistada süsteem ette tuleviku arenguteks. Lennunduse valdkond muutub kiiresti. Kas see teeb pikaajalise planeerimise keeruliseks? Jah, ja seetõttu on paindlikkus oluline. Hea näide on sõda Ukrainas, mis muutis oluliselt lennuliikluse mustreid Euroopas. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi on kaotanud suure osa liiklusest, sest paljud lennufirmad ei saa enam kasutada Venemaa õhuruumi. Seetõttu on lennud nihkunud lõuna poole, mis tähendab omakorda suuremat lennuliikluse koormust Bulgaariale ja Ungarile. Kui Vene õhuruum taas avaneb, siis olukord muutub. Peame selleks valmis olema ning süsteem peab suutma vajadusel kiiresti koha- neda. Pikaajalised eesmärgid on olulised, ent vajame vahendeid, mis oluliste muudatuste ajal aitavad tulemuslikkuse kava kiirelt muuta. Märkisite enne, et protseduure on vaja lihtsustada. Kuidas plaanite seda teha? Esiteks püüan võimalusel vähendada bürokraatiat. Mõõdame prae- gu mitmeid näitajaid, kuid mõned neist on liiga keerulised ja mõnda ei kasutata peaaegu üldse. See tõstatab küsimuse: kas on mõtet koguda harva kasutatavaid andmeid? Võib-olla peaksime lõpetama mõne sellise näitaja hindamise ja kes- kenduma näitajatele, mida on parem mõõta ning mis annavad hin- damisprotsessi sisulisema panuse. Selle elluviimiseks oleme võtnud konsultandi, kes detailselt ana- lüüsib eelmist tulemuslikkuse kava. Eesmärk on välja selgitada näitajad, mis toimisid hästi, need, mis ei vastanud ootustele, ning need, mille tegemine võttis liiga palju aega ja ressurssi. Selle analüüsi tulemusel jätame alles väärtust loovad elemendid ja muu- dame või eemaldame need, mis seda ei toeta. Kuidas saate infot selle kohta, milliste raskustega riigid silmitsi seisavad? Just seetõttu olengi ringreisil ja külastan kõiki riike. Ma ei taha, et PRB muutuks elevandiluust torniks Brüsselis. Ma soovin nõukogu, kes kuulab. Külastades riike näitan, et kuulan ja arutan, mitte ei hinda ainult tule- muslikkust. Soovin, et PRB oleks lähemal nii aeronavigatsiooni- teenuse osutajatele kui ka riiklikele järelevalveasutustele (autori märkus: Eestis on selleks Transpordiamet ), see aitab mõista nende probleeme ja leida koos lahendusi. Olen seni külastanud kahtteist riiki ja mitmed on veel ees. See võib olla väsitav, kuid mulle meeldib avastada uusi linnu ja kohtuda inimestega, kes hoiavad Euroopa lennuliikluse süsteemi töös.
80
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook