Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Tänavu 33. tegevusaastat tähistav Eesti Lennujuhtide Assotsiatsioon (EstATCA) on lennujuhte koondav organisatsioon, mis täidab nii ametiühingu funktsiooni kui hoiab ka kogukonnatunnet. stATCA kasvas välja nõukogudeaegsest lennudispetšerite E assotsiatsioonist, kandes traditsioonina kaasas ameti- ühingu rolli, ent olulisel kohal on ka lennujuhtide kutseühingu funktsiooni täitmine. EstATCA juhatuse liige Kristian Lavin selgitab seda nii, et kui ametiühing tegeleb oma liikmete esindamisega tööandja Lennuliiklusteeninduse AS-i juures, siis kutseühingu eesmärgid on märksa laiemad ja mitmetahulisemad. Samas ei ole EstATCA lennujuhtidele kutset ja litsentse väljastav või kutse- oskuste üle järelevalvet pidav asutus – see valdkond on Transpordi- ameti hallata. EstATCA kuulub Eesti teetööliste ja transporditööta- jate ametiühingu alla ning selle kaudu tagab endale liikmelisuse ka Euroopa Transporditööliste Föderatsioonis (ingl European Trans- port Workers' Federation , ETF). Viimane esindab Eesti organisat- sioone Euroopa Liidu asjaajamises. Ühingu tegevusel kaks eesmärki Esindusfunktsiooni sisuks on osalemine seadusloome protsessi- des, kollektiivlepingu ja muude kokkulepete sõlmimine oma liikmete nimel. Kutseühingu tegevus hõlmab lennujuhi ametile laiema kõla- pinna andmist, selle tutvustamist avalikkuses, rahvusvaheliste kontaktide hoidmist, ühiste ettevõtmiste korraldamist, sh täiend- koolitused, seminarid jms – ühesõnaga endiste, praeguste ja tule- vaste lennujuhtide koondamist ühe katuse alla, hoidmaks ühtekuu- luvustunnet nii Eesti lennujuhtide vahel kui ka üleilmselt. Selle viimase tegevusala näitena toob Lavin välja hiljutise juhtumi USA-st, kui sealsed riigiteenistujad, sh lennujuhid, pidid parlamendi otsustamatuse tõttu mõnda aega töötama tasu saamata. Siis organiseeris EstATCA mõne Ameerika lennujuhtimistorni töötaja- tele sööki ja jooki, näitamaks üles solidaarsust kitsikuses ameti- vendade suhtes. Kristian Lavini sõnul on ametiühingu roll ajalooline ning lennu- juhtidele tundub iseenesestmõistetav, et nende esindamisega tegeldakse. „Lennundus on äärmiselt põhjalikult reguleeritud tege- vusvaldkond. Et tööandja saaks valdkonda võimalikult efektiivselt toimimas hoida, on töötajatega tihtilugu vaja sõlmida erikokku- leppeid, näiteks kui oled nõus tegema rohkem tööd, siis maksame sulle rohkem raha,” kirjeldab Kristian Lavin EstATCA tegevuse köögi- poolt. „Lennunduses on sellised kokkulepped tavalised. Kui ameti- ühingut poleks, tuleks leping sõlmida iga lennujuhiga eraldi. Ameti- ühing annab võimaluse olukorda lihtsamaks muuta ning sõlmida kollektiivlepinguid. Nii saab üsna lihtsasti päris suure hulga inimes- tega kokkuleppeid sõlmida.”
Kristian Lavin, kes on ka ise välja- õppinud lennujuht, leiab, et ameti- ühing annab võimaluse lennu- juhtidega kollektiivlepingute sõlmi- miseks, mis kokkuvõttes on kasulik nii tööandjale kui ka töötajatele.
Kollektiivlepingud kehtivad enamasti kolm aastat. Lavin kinnitab, et siiani on kõik üldjoontes rahul olnud, sest sellisest töökorraldusest võidavad kõik osalised. „Kindlasti on lennujuhte, kes nii varasemate kui ka praeguse kollektiivlepinguga täielikult rahul ei ole. Samas on kollektiivlepingu olemus juba nimetuses – see on kollektiivne kokku- lepe, millega oleme ühiselt nõustunud.” Oluline roll lennunduse seadusloomes EstATCA osaleb üha innukamalt ka Eesti seadusloomes. Seda enam, et praegu on muutmisel lennundusseadus. Sestap on valit- suse arutelude laua taga ka lennujuhtide esindaja, mis sai võimali- kuks ilmselt ainult tänu sellele, et tegemist on ametiühinguga, mis esindab valdkonna ameti pidajaid ning võtab Eesti lennunduse igapäevaelust aktiivselt osa. Ametiühingutel pole Eesti ühiskonnas laia kõlapinda ning see annab Kristian Lavini hinnangul tunda ka seadusandluses. Näiteks pole Eestis seadust, mis kohustaks tööandjat ametiühingu olemasolu korral töötajatega kollektiivlepinguid sõlmima. Paljudes Euroopa riikides selline kohustus kehtib ning kui kollektiivlepingut pole nõu- taval tasemel sõlmitud, sekkub riik. Meil on kollektiivlepingute sõlmi- mine vabatahtlik. Mõnes Euroopa riigis on lennujuhtide ametiühingud ka agarad streikide eestvedajad, sest lennundus on valdkond, mis puudutab masse ning seal esinevad tõrked leiavad ühiskonnas laia kõlapinda. Naljaga pooleks võib mõne riigi puhul streikimist lausa rahvus- spordiks või rahvusliku kultuuri eripäraks nimetada. Eesti lennujuhid ei streigi ega osale ka streikijaid toetavates soli- daarsusaktsioonides. Kristian Lavin peab selle üheks põhjuseks asjaolu, et eestlane pole loomult streikija. „Eesti inimene eelistab eesmärkide saavutamiseks teisi vahendeid. Tegelikult pole
85
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook