Teejuht kevad 2026

HEA TEADA Eesti Lennujuhtide Assotsiatsioon (EstATCA) Ÿ 2. aprillil 1993 loodi Eesti Lennudispetšerite Assotsiatsioon (ELDA). Ÿ Mõni nädal hiljem liituti rahvusvahelise lennujuhtide föderat- siooniga (IFATCA). Ÿ Mittetulundusühinguks registreeriti EstATCA 2001. aasta oktoob- ris. Ÿ Kuni praeguse lennujuhtimistorni valmimiseni 1997. aastal osutati lennujuhtimisteenust Tallinna lennujaama administratiivhoonest. Ÿ 1998. aastal lahutati ühing riigiaparaadist ja saavutati organisat- siooni sõltumatus, mis tähendas senisest suuremat otsustusõigust tegevuse üle. Ÿ Kuni 1998. aastani kehtis kõigile lennujuhtidele tähtajatu kollektiiv- leping. Eraldi organisatsiooni loomisega see lõpetati ja lennujuhid jäid erinevatel põhjustel mitmeks aastaks kollektiivlepinguta. Ÿ 1995. aastal oli lennujuhi palk 1500 krooni, kusjuures tehtud töö hulga järgi seda reguleerida ei saanud. Aastatel 1998 2003 – reformiti palgasüsteem, hakati arvestama ületunde ning töö eest saadav tasu hakkas baseeruma pädevusel ja staažil. Aastaks 2005 kerkis töötasu 15 000 kroonini, aastal 2015 oli lennujuhi põhipalk 2264 eurot. Ÿ Lennujuhid tähistavad oma ametipäeva 20. oktoobril. Allikas: EstATCA

Lennuliiklusteeninduse Tallinna juhtimistornist on tagatud suurepärane visuaalne silmside lennuväljal toimuvaga.

„Digitornide kasutuselevõtt ei tähenda, et lennujuhte enam vaja pole. Muutub ainult töö asukoht ja korraldus,” selgitab Kristian Lavin. „Keskuses töötades on võimalik paindlikumalt kasutada olemas- olevat ressurssi – näiteks võib sama lennujuht korraldada hommikul Tartu ja õhtul Kuressaare liiklust. Füüsiliste tornide puhul oleks see logistiliselt võimatu.” Lennujuhtimine on pidevas arengus Kristian Lavin möönab, et digitaliseerimisest on lennujuhtimises kõvasti abi, aga sellega kaasneb inimloomusele omane hirm tööst ilma jääda. „Lähiaastatel ei saabu aega, mil inimese tehtavat lennu- juhtimisteenust enam vaja ei ole ning tegelikult on lennujuhtimist lihtsamaks muutvad arengud teretulnud,” märgib ta. „Kui Euro- control prognoosib, et aastal 2030 toimub Euroopas 12 miljonit lendu ehk kaks korda rohkem praegusest, siis see on võimalik vaid tänu lennujuhtimise uutele tehnoloogiatele. Paar-kolmkümmend aastat tagasi olnuks see võimatu.” Digitornidesse suhtutakse piirkonniti erinevalt – mõnes kohas ollakse kriitilised, aga mõnikord on just tänu lennuliikluse distantsilt juhtimisele suudetud elu sisse puhuda kohtadele, mis muidu kippu- sid arengus maha jääma. „Ametiühinguid häirib see, et järjest suure- maid lennujaamu surutakse digilahendusi kasutama. Seda on võrreldud televiisorist jalgpalli vaatamisega – ajab asja ära, ülevaate saad, aga staadionil keevast melust jääd ilma,” iseloomustab Lavin digitornide tulekuga kaasnevaid meeleolusid lennujuhtide seas. „Kuhugi peaks piiri tõmbama ja võib-olla kõiki lennujaamu ei maksaks digitaalsele juhtimisele viia. Aga kui asju ohutult tehakse, siis on arengutele keeruline vastu seista.” Samas toob muutunud olukord maailmas lennujuhtidele ka tööd juurde ning nõuab uusi teadmisi. Näiteks militaarotstarbeliste õhusõidukite liiklemisega tegelemine.

EstATCA peamised eesmärgid: Ÿ kaitsta, arendada ja edendada ESTATCA liikmete huve; Ÿ tõsta töö efektiivsust ja liikmete professionaalsust;

Ÿ kaasa aidata lennuohutuse süsteemi arengule koostöös teiste lennundusvaldkonna töötajatega ja anda oma panus Eesti lennun- duse edasiseks arenguks; Ÿ olla IFATCA väärikas liige; Ÿ pakkuda liikmetele juriidilist abi tööalaste vaidlusküsimuste lahen- damisel; Ÿ toetada liikmeid nende osalemisel ettevõtmistes. Kristian Lavin meenutab, et kui ta paarkümmend aastat tagasi Saksamaal õppis, siis õppekava militaarlendude peatükini jõudes ütles kursust juhendanud õppejõud, et selle võite vabalt vahele jätta, sest teil Eestis niikuinii midagi sellist ei toimu. Siis aga ühines Eesti NATO-ga ja siia tuli NATO õhuturbemissioon. Alguses paiknesid lennukid Leedus Šiauliai lennubaasis ja siinsetel lennujuhtidel tuli läbida esimene suurem sõjaväelennukite juhtimist puudutav ümber- õpe. Üldiselt alluvad sõjaväelennukid eraldi sõjaväestatud juhtimi- sele, ent väljaspool oma treeningalasid on ka nemad tsiviilkontrolli all. Samas tuleb lennujuhil nendega mõnevõrra teistmoodi käituda kui tsiviillennuki juhiga. Kui kasutusele võeti renoveeritud Ämari lennuväebaas ning NATO lennukid hakkasid sealt välja lendama, järgnes lennujuhtidele uus koolitusprogramm. „Siinkohal tahan kiitust avaldada, sest Eestis toimib väga hästi militaarse ja tsiviillennujuhtimise koostöö. Euroo- pas pole palju häid näiteid leida,” tunnustab Lavin. „Meil on üksteise- ga tihe läbikäimine, oleme suur ja ühtne kogukond.”

TEEJUHT / NR 17