UUED ERIALAD Lennu-
akadeemia avab kiirtee lennundusse
Madis Parv , Eesti Lennuakadeemia MTO koolitusjuht
Foto: Nikita Turok
Eesti lennundussektor seisab silmitsi kasvava tööjõupuudusega tehnilistes ametites, kus vajadus uute spetsia- listide järele ületab senise haridus- süsteemi võimekuse. Lahenduse leidmiseks tuleb koostööd teha. esti Lennuakadeemia on ainus lennundusharidust pakkuv E kõrgkool Eestis. Rakenduskõrgkoolina on akadeemia kes- kendunud eelkõige bakalaureusekraadiga lennunduseks- pertide koolitamisele. Nii on näiteks lennundustehnika õppekava lõpetajatel pädevused, mis võimaldavad tulevikus töötada inseneri- valdkonna eri ametitel ja juhtivatel positsioonidel, aga ka tugev baas, mis võimaldab magistriõppesse siirdumist. Samal ajal on lennun- dussektori tööandjad, eelkõige hooldusettevõtted, pidevalt väljen- danud muret, et tehnilistes valdkondades napib töökäsi. Tööandjate soov on uusi kvalifitseeritud töötajaid värvata kiiremini kui praegune rakenduskõrghariduse süsteem võimaldab ja see on igati mõistetav. Mõistetav ja loogiline on aga ka see, et paljud raken- duskõrghariduse lõpetajad näevad oma tulevikku hooldus- või side- insenerina ehk siirdutakse inseneri karjäärirajale. Sel juhul jääb aga puudu tehnikutest, kes pärast lõpetamist kohe hooldusettevõte- tesse tööle suunduks. Mida siis teha?
Nimelt avatakse uus kaheaastane õhusõiduki tehniku õppekava. Mida see endast kujutab? Rakenduskõrgharidus on juba praktiline, kuid kutseõppekava annab võimaluse suurendada praktika osa- kaalu veelgi ning seda isegi üle 50% õppest. Pool õppetööst läbi- takse akadeemias kohapeal ja pool hooldusettevõtetes. On üsna tõenäoline, et praktikant asub lõpetamise järel ka samasse ette- võttesse tööle, mis tähendab seda, et hooldusettevõtetel on nuti- kas õppurid endaga juba praktika ajal siduda. Õppeaeg on võrreldes lennundustehnika nelja-aastase bakalaure- use õppekavaga poole lühem. See tuleb sellest, et inseneriõppe õppeaineid kutseõppe õppekavas pole. Nii on õppijal võimalus kiiremini tööellu siirduda ja tehnikahuvilistel noortel, kes pole veel kõrghariduse valikus kindlad, on hea võimalus lennundusega praktiliselt tutvuda ning selles kanda kinnitada. Teisalt vastab lühem õppeaeg lennundussektori ootustele järelkasvu pealetule- ku kiiruse suhtes. Õhusõiduki tehniku õppekava lõpetaja tunneb igapäevaste hooldustööde läbiviimise põhimõtteid ning oskab erinevaid insenertehnilisi andmeid iseseisvalt lugeda ja tõlgendada. Väga oluline on ka see, et õppekava läbimisel omandatakse rahvus- vaheliselt tunnustatud lennundustehnilise töötaja B-kategooria baaskoolituse tunnistus. Seejuures ei pea baaskoolitus ja kutse- õpe olema tupik ja õpperaja lõpp, vaid hilisemas elus on soovi korral võimalik lennuakadeemias lihtsamini ka bakalaureusekraad omandada. Kutseõppes omandatud teadmised ja oskused saab üle kanda lennundustehnika õppekava läbimise arvestusse ja sel viisil õppeaega kuni poole võrra lühendada. Seega võimaldab kutseõpe kiirteed lennundusse ning hiljem ka paindlikku võimalust omandada bakalaureusekraad lennundustehnika õppekaval.
Probleemi leevendamiseks hakkab Eesti Lennuakadeemia sellest sügisest pakkuma kutseõpet, mis sillutab kiirtee lennundusse.
91
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook