ehitamata õhusõidukid (MÕS) on tehnoloogilise arengu M toel muutunud majanduse, julgeoleku ja ka igapäevaelu mõjutajaks. MÕS-id on enam kui kümne aasta vältel olnud era- ja avaliku sektori teenuste osutamise töövahendiks, mida kasutatakse järelevalves, taristu hoolduses, põllumajanduses, logis- tikas, päästeoperatsioonidel, keskkonnaseires, inseneritöös ja ka hobitegevustes. Hetkeseis Eestis: statistika, probleemid ja ohud Transpordiameti andmetel on Eestis kaugpiloodi pädevus vähemalt 8850 inimesel, kellest sajad lennutavad droone iga päev. Aastas tehakse MÕS-idega üle 70 000 lennu, igaühega ligi 8000 lendu. Kasvab nii kaugpilootide kui ka era- ja ärilises kasutuses käitatavate MÕS-ide arv, andes panuse ka majanduskasvu. Mehitamata lennun- duse äri väärtus on Euroopas hinnanguliselt 10–15 miljardit eurot aastas, milles pole arvestatud Ukraina sõja ja sõjatööstuse arengu- ga seonduvat käivet, millel on samuti vahetu mõju tsiviillennunduse majandusnäitajatele. MÕS-ide käitamisel on probleemiks kehtivate reeglite eiramine ja üldine teadmatus ohutustingimustest, lennulubade puudumine, MÕS-ide lennutamine asustuspiirkondades ja lennujaamade vahe- tus läheduses, aga ka MÕS-ide lähenemine teistele õhusõidukitele. Murekoht on MÕS-ide lennutamine riigi kriitilise taristu vahetus lähe- duses. Näiteid leiab ka riigi avalike ülesannete täitmise segamisest (pääste-, politsei- või meditsiinilennud), mistõttu on äärmiselt suur vajadus tuvastussüsteemide järele. Reeglite vastane õhusõiduki käitamine toob kaasa mitmeid riske, alustades potentsiaalse ohu- olukorra tekitamisest teistele õhuruumi kasutajatele, isikutele ja nende varale kuni privaatsuse rikkumiseni välja. Võime vaid eeldada, miks MÕS-i käitajad reeglite vastu eksivad, ent üldistades on põhjused järgmised: 1) teadmatus, 2) tahtlikkus ja 3) ükskõiksus (piiratud järelevalve võimekuse tõttu). Riigi tegevused: tuvastamine, tõrje ja süsteemide arendamine Kliimaministeerium arutas 2025. aastal tsiviillennunduse koostöö- partneritega MÕS-ide tuvastamise võimekuse tõstmist. Ühine seisukoht on, et riigi võimekust tuleb tõsta. See on vajalik teadlik- kuse tagamiseks, mis aitaks maandada riske, mh ka hübriidohtude kasvava mõju tõttu. Transpordiamet taotleb Riigikantselei innovatsioonifondist kuni 850 000 eurot, et arendada MÕS-ide tuvastamisega seotud järele- valve võimekust. Järelevalve arendamisel on oluline koostöö Polit- sei- ja Piirivalveametiga, kes on samuti saanud eelarvesse raha, et tõsta suuremate linnade ja lennujaamade vahetus läheduses drooni lennutamisega seotud situatsiooniteadlikkust. Ühtlasi on kokku lepitud, et süsteemide arendamisel lähtutakse ühetaolisest tehno- loogilisest standardist ja eesmärgist süsteemid liidestada, et taga- da andmete jagamine teistele asutustele neile seaduses pandud ülesannete täitmiseks. Sellisel viisil soodustatakse tulevikutehno- loogiate kasutamist, sh linnalises õhuruumis, mis pikas perspektii-
MÕS-ide ohutu ja tulemuslik integreerimine Eesti õhuruumi nõuab kiireid ja läbimõeldud samme.
vis võimaldab ühendada nii mehitamata kui ka mehitatud lendude ja liikluse ühtne juhtimine.
Mehitamata lennundus on ka Riigikantselei uus fookusvaldkond ning koostöös mitme ministeeriumi valitsemisalaga on ettevalmis- tamisel õigusaktide muudatused. Regulatsiooni soovitakse muuta, et laiendada MÕS-ide tuvastamise ja tõrjumise võimalusi, sh elu- tähtsate teenuste toimimise tarbeks. Oluline on leida tasakaal korra- kaitse tingimuste tagamise ja tsiviillennunduse baasreeglite vahel, kuna MÕS-i regulatsioon baseerub konventsionaalsel lennundus- õigusel ning muudatuste kavandamine peab lähtuma ühistest reeg- litest üle kogu Euroopa. Mitmete probleemide analüüsimine jätkub ka lennundusseaduse revisjoni protsessis, kus mehitamata lennun- dusele on pühendatud mitu teemapunkti. Tulevikusuunad Oluline on koostöö ka teistel MÕS-ide kasutust soodustavatel tee- madel, alustades testalade loomisest ja ühisest kasutamisest (kuni riigikaitseni välja), mis aitaks toetada innovatiivseid süsteeme, auto- matiseeritust, MÕS-ide tootmist ning teenuste arendamist. Vajalik on koostöö lennundusklastri ja -ettevõtetega, kõrgkoolide ja rakendusuuringute programmiga, mis võimaldab MÕS-e arendada ja tulevikutehnoloogiad õhuruumi integreerida. Järeldused ja soovitused MÕS-ide ohutu ja tulemuslik integreerimine Eesti õhuruumi nõuab kiireid ja läbimõeldud samme: investeeringuid tuvastus- ja tõrje- süsteemidesse, paindlikku regulatsiooni, koostööd eri partnerite vahel ning teadlikkuse tõstmist nii MÕS-i käitajate kui ka avalikkuse seas. Tuleb arendada tehnoloogiat, mis võimaldab reaalajas tuvas- tada ja hallata MÕS-e ning tagada nende vastavuse ohutusstandar- ditele. Eesti mehitamata lennunduse tulevik sõltub sellest, kui edukalt suudetakse ühendada innovatsioon, ohutus ja vastutustunne, et riskid kontrolli all hoida. Kliimaministeerium koos Transpordi- ametiga kutsub kõiki kaugpiloote MÕS-e käitama vastutustundlikult ja teadlikult ning reeglite järgi eeskuju näidates. Ühtlasi on kõigil huvilistel võimalus kaasa mõelda ning panustada valdkondlikusse arengusse ja innovatsiooni, osaledes partnerina valdkondlikel riigihangetel ning mõttetööna esitades ettepanekuid peagi uuendatavasse lennunduse kui lennundus tegevuskavasse - õiguse . revisjoni protsessi
97
TEEJUHT / NR 17
Powered by FlippingBook