Teejuht suvi 2025

ÕHK

LTE tekkimise kõige tähtsamad faktorid on kopteri õhkkiirus ning tuule kiirus ja suund. Madala õhkkiiruse ja ebasoodsa tuule mõjul jõuab kopteri sabarootorisse turbulentne ja/või katkendlik õhuvoog, mis vähendab oluliselt vastumomenti. Kontrollimatu pöörlemise ärahoidmiseks tuleb õigel ajal kasutada taastumistehnikat. Amee - rika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet (ingl Federal Aviation Administration , FAA) on soovitusliku taastumistehnikana välja too - nud maksimaalse võimsus-pedaali (vastupäeva pöörleva pearoo - tori korral vasak pedaal) vajutamise, kiiruse suurendamise ja tõusu - hoova (ingl collective ) vähendamise. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Eestis tegutsevate kopteri - pilootide teadmised ja kogemused sabarootori efektiivsuse vähene - misest ning anda soovitusi teema paremaks käsitluseks . Eesmärgi saavutamiseks koostati Eestis tegutsevatele kopteripilootidele küsimustik ja pilootidega, kellel oli intsident LTE-ga, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust, tehti intervjuu. Küsimustik koostati Google Forms keskkonnas ja intervjuu viidi läbi telefoni teel. Küsimustikuga selgitati välja pilootide üldine info, teoreetilised teadmised LTE-st ja kogemused ning treening LTE-ga. Intervjuu käigus soovis autor vastaja käest saada rohkem infot intsidendi kohta ning kogus küsimustikuga saadud vastuste kohta lisainfot, samuti küsis LTE kohta üldisemalt. Lõputöö esimene uurimisküsimus oli, millised on Eestis tegutsevate kopteripilootide teoreetilised teadmised sabarootori efektiivsuse vähenemisest. Küsimustiku tulemustest selgus, et pilootide üld - teadmised LTE-efekti tekkimisest ja põhimõtetest on head. Suuri - mat probleemi valmistas taastumistehnika valik, mis osutus interv - juudest saadud info põhjal kõige olulisemaks faktoriks LTE-õnne - tuste ära hoidmisel. Lõputöö teine uurimisküsimus oli, millised juhtumid on Eestis tegut - sevate kopteripilootidega aset leidnud seoses LTE-ga. Intervjuu tulemustega tuvastati kaks ohtlikku olukorda kopterite piloteeri - misel, kus LTE mõjul sooritasid kopterid mitu soovimatut pöörle - mist. Lisaks tuvastati üks olukord, kus instruktori sekkumiseta oleks esialgne tugev suunamuutus võinud areneda pöörlemiseks. Läbiv faktor kõikide juhtumite juures oli puhanguline või üle takistuste puhuv tuul, mis muutis olukorra ootamatuks ning potentsiaalselt ohtlikuks pardal viibijatele või kolmandatele isikutele. Tulemustest saadud info põhjal koostas autor ettepanekud teema paremaks käsitluseks: Ÿ Lennukoolide teoreetilises osas käsitleda rohkem parimat taas - tumistehnikat LTE pöörlemisest väljumiseks. Ÿ Mõelda välja praktilised harjutused, mis võimaldaksid LTE-st väljuda, kas kopterisimulaatoris või kopteris ohutute protseduu - ridega.

Intervjuu tulemustega tuvastati kaks ohtlikku olukorda kopterite piloteerimisel, kus LTE mõjul

sooritasid kopterid mitu soovimatut pöörlemist.

Viimase punkti juures vajab teema edasisi uuringuid, et töötada välja ohutud protseduurid LTE-st väljumise harjutamiseks kopteril.

Samuti vajab tähelepanu (sõltuvalt õhusõiduki tüübist) kaugpiloo - tide litsentsi taotlejate koolitus. Intervjuudest selgus, et sarnaselt mehitatud kopteritega on mehitamata kopteritel oht LTE tekkeks, mis annab alust teemat käsitleda ka kaugpilootide õppes.

LTE tekkimiseks vajalik tuulekiirus ja suund.

Allikas: Federal Aviation Administration; Safety Research Corporation of America, 2019

102

TEEJUHT / NR 1 4

Powered by