ÕHK
Scandinavian Airshow vigurlend lennupäevadel.
kaasas käiv paberimajandus tunduvalt mahukamaks ja keerulise - maks läinud.
gul oleks normaalseks, pingevabaks toimetamiseks vajalik 200 000 euro ringis tegevustoetust ja see peaks olema kinnitatud riiklik toetus. Niisugune summa võimaldaks palgata vajalikud spetsia - listid, saaks tegeleda eksponaatide konserveerimisega ja territoo - riumi hooldamisega. Veerandsaja aasta jooksul on lennundusmuuseumis läbi viidud kolm Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (toona EAS, nüüd EIS) projekti. Kõigepealt saadi euroraha infrastruktuuritoetusena, ka mõned lennukid on soetatud, kohale toodud, korrastatud ja ekspo - sitsiooni paigutatud Euroopa Liidu abimeetmete raames. Kui muu - seum alustas, oli parasjagu mitmes riigis käimas sõjalennukite põlvkonnavahetus – vanu praagiti relvajõududest välja, uued tulid asemele. Tänu sellele õnnestus toona lennundusmuuseumile hankida mitmed tänapäeval juba haruldased eksemplarid. Meos räägib, et kuna lahingulennuk on relvastuses tavapäraselt 30–40 aastat, siis lähiajal pole lootust kogule kusagilt täiendust saada. Lennupäevad on aasta tippsündmus Iga-aastased lennupäevad, mis toovad kohale mitutuhat huvilist, on muuseumi eksistentsi jaoks üliolulised, sest just sel ajal teenitud tuluga suudetakse ülejäänud aasta pinnal püsida. Eesti Õhuvägi aitab lennupäevade korraldamisele nii rahaliselt kui ka tegevuste kaudu kaasa. Külastajaid koguneb aasta peale 20 000–25 000, piletitulu moodustab muuseumi tegevuskuludest kolmandiku, mis on kõigi Eesti suuremate muuseumide puhul tüüpiline näitaja. Ülejäänu tuleb toetustest ja investeerimiseks ka projektirahas - tusest. Näiteks Tartumaa Arendusselts aitab projekte kirjutada, Kastre ja Kambja vald toetavad, ettevõtjad panevad nii mõnelegi ettevõtmisele õla alla. Veel üks mõtlemapanev tõsiasi – praegu on 40% lennundusmuuseumi külastajatest lätlased. „Eestlane on ikka laulurahvas, kelle huvi tehnika ja sellega seotud ajaloo vastu on üsna närb. Põhja-Eesti rahvas siia ei jõua,” nendib Mati Meos. „Hiljuti, kui Tartu Lõunakeskuses mingeid tõsielusaate staarihakatisi värvati, lookles järjekord kaugele ukse taha. Selline järjekord võiks olla ka lennundusmuuseumi väravate taga.”
„Pärast Ukraina sõja algust ei ole üldse mõtet kusagile küsima minna. On teatud lennukitüübid, mis oleksid muuseumi esindus - kogusse vajalikud, aga praegu ei ole midagi saadaval,” nendib Meos. „Asjaajamine on ka keerulisemaks läinud. Viimati Türgi kingitud lennukikabiini toomist Eestisse menetleti meil aasta aega. Osa ametnikke ilmselt arvab, et Eesti on juba niivõrd tugev riik, et meil ei sobi enam piiri tagant sellist abi küsida. Ent lennundusvaldkonna entusiastid üle maailma sooviksid igal juhul päästa, mida päästa annab. Et mahakantud lennukid ei satuks metallilõikaja alla.” Muuseum püsib tänu entusiasmile, toetustele ja projektidele Omaaegse TPI, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli peenmehaanika inseneri haridusega Mati Meos on seda meelt, et inseneeria on ühiskonna heaolu ja stabiilse arengu alus. Ja seda joont on ta püüdnud ajada ka lennundusmuuseumi kogu koostades ja tutvus - tades. Nüüd, muuseumi veerandsajandal aastapäeval aga tõdeb järgmisel aastal oma 80. sünnipäeva tähistav mees, et jõud seda jätkuva energiaga edasi vedada hakkab temas raugema. „Ma puht - füüsiliselt enam ei jõua, oleks vaja aasta ringi palgalisi töötajaid, kes arendustegevuse ja asjaajamisega tegeleks,” ütleb ta. Suurimad katsumused sihtasutusena tegutseva Eesti Lennundus - muuseumi ajaloos on seotud ikka selle majandamisega, sest eramuuseumidele pole Eesti riigi seadustes stabiilset püsirahastust ette nähtud ja nii tuleb pidevalt tegeleda finantseerimisallikate otsimisega, küll projektitaotlusi kirjutades, küll sponsoritelt tuge kaubeldes. Raha läheb vaja igapäevaste kulude katmiseks, aga muidugi on muuseumi eestvedajal soov ka ekspositsiooni täien - dada. Samas juba ainuüksi olemasoleva, välialal paikneva lennuki - pargi hooldamine ja korrashoidmine pole odavate killast. Praegu on riigilt kultuuriministeeriumi kaudu saadav enam-vähem regulaarne tugi piirdunud 9000 euroga aastas, samas kui Mati Meose hinnan -
106
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook