Merendushariduse omandamise järel ootab lai tööpõld Laevade ümberehituskeskuse loomisega soovib Eesti osaleda globaalses äris. Arvestuslikult võiks see tuua merendussektorisse 170 miljonit eurot täiendavat müügitulu ja luua Eestisse paarsada uut töökohta. „Lähemate aastate jooksul on merendusklastril suur soov tõestada, et see projekt töötab,” kinnitab Saksing. „Oleme sead - nud aastaeesmärgid ja loonud fookusvaldkondadega tegelemiseks töögrupid. Fookuses on näiteks väikesadamate areng, digitaliseeri - mise edendamine, kestlikud kütused, rohetehnoloogiad, sh auto - noomsed veesõidukid, mereharidus ja tulevane tööjõud.” Seega vajab olulist tähelepanu ka merendushariduse andmine kui tulevase tööjõu kindlustamise pant. Saksingu sõnul nõuab uute tehnoloogiate tulek paratamatult ka mõtteviisi muutust hariduse korraldamises. Ta ütleb, et nii nagu kõigis valdkondades, tuntakse ka merenduses puudust inseneridest. Kuigi merenduses võivad tulla kasutusse autonoomsed laevad ja merel liiklust juhtivad robotid, ei kao tema hinnangul inimese osalus laevanduses veel niipea. Küll aga tuleb automaatika üha enam appi näiteks laevade abi- või kaug - juhtimises. Ragmar Saksing peab õigeks, et juba gümnaasiumis oleks noortel, kel selleks tahtmist ja huvi, võimalik saada merendus - õpet. Ta usub, et see innustab noori ka süvendatult merendus - haridust omandama. „Esmalt peame õpetama, et noored ei kardaks merd ja viima nendeni teadmise, et merendusega seotud erialad ei ole ainult laevakapten või tüürimees,” selgitab Saksing. „Hulgaliselt on ametikohti kaldal , kus on merendusharidust tarvis. Samamoodi vajab merendus - sektor IT-spetsialiste, haldustöötajaid, insenere, mehaanikuid jt spetsialiste. Tasub tähele panna, et merendus on juba praegu väga rahvusvaheline valdkond.”
merepõhjas asuva taristu valvamise meetodite väljatöötamise ja riskide vähendamisega.
„Merendusklastri üks eesmärk on Eesti ühiskonnas meremajandust populariseerida. Merendus annab majandusse olulise ja pidevalt kasvava panuse,” kirjeldab Ragmar Saksing sektori positsiooni. „Soov on parandada Eesti kui mereriigi mainet nii meil kui ka mujal. Üks asi on muidugi see, et Eesti lipu all sõidab vähe laevu, aga üldise maine juures on veel palju tahkusid. Ettevõtete äri toetav tegevus on kindlasti see, et klaster kujundab valdkonna ühise seisukoha. Organisatsiooni sees vaidleme ja arutame asjad läbi ning seejärel saame rääkida valdkonna eest ühte juttu.” Kliimaeesmärgid panevad laevu ümber ehitama Merendusklastri aktiivsete tegevuste sekka kuulub ka teadus- ja arendustegevus, mis väljendub koostöös ülikoolidega ning mille väljundiks peab saama uute tehnoloogiate juurutamine. Olgu sel - leks siis uute laevade hanked, sadamate arendamine, uute kesk - konda säästvate laevakütuste väljatöötamine, ettevõtete digitali - seerimine või midagi muud. „Uusi tehnoloogiaid efektiivselt juurutada õnnestub valdkonniti eri - nevalt. Ettevõtjad tegelevad efektiivsuse parandamisega ju iga päev,” räägib Saksing. „Praegu võib laevanduses nimetada halliks alaks tulevikukütuseid. Me ei tea, millised need saavad olema, samas on kliima mõttes kütuste mõju kõige suurem. On edukaid hübriidlaevaprojekte, maailmas kasutatakse lühematel liinidel täiselektrilisi laevu. Ka Eesti suursaartega ühendust pidavad parv - laevad töötavad elektrimootoritega, lihtsalt voolu tootvaks jõu - allikaks on diiselgeneraator. Laeva puhul on oluline kütuse energia - mahtuvus, mis praegu on diisli puhul kõige parem.” Tallinki laevad sõidavad veeldatud maagaasi (ingl liquefied natural gas , LNG) ehk LNG-kütusega, millel on umbes 25% diislikütusest vähem süsinikuheitmeid, aga Saksing märgib, et ega seda polnud lihtne juurutada – kui maal on gaasilised kütused juba ammu kasutusel, siis merel tulevad mängu erinevad takistused, laevade puhul tuleb lahendada kasvõi kütuse mahutamise küsimus, lisaks seadusandlusest tulenevad piirangud jms. Siiski on rohereformide vaimust kantud laevade moderniseerimine kogu maailmas hoogu kogumas, moodustades käibelt miljardi - tesse küündiva majandusharu ning Eesti soovib sellest oma osa hammustada. Liikumapanev jõud selleks on kliimaeesmärkidest ajendatud seadusandlus. Nii on Rahvusvaheli n e Mereorganisat - sioon (ingl International Maritime Organization , IMO) ja ka Euroopa Liit seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 pea vad laevanduse süsinikuheitmed võrreldes 2008. aasta tasemega vähenema 40%. Kes paiskab õhku rohkem kasvuhoonegaase, see peab vahe kinni maksma. Aastaks 2040 peab vähenemine olema 70% ja 2050. aastaks peavad laevad olema süsinikuneutraalsed. Need tärminid panevad laevaomanikud tegutsema, sest keegi ei taha juurde maksta. Nii ongi neil nüüd valida, kas ehitada laevad ümber või maksta normist suurem heitmekogus kasumi arvelt kinni.
HEA TEADA M T Ü Merendusklaster
Ÿ Asutati 13. detsembril 2023. Ÿ Tegevjuht Ragmar Saksing. Ÿ Juhatuses 13 liiget, klastris kokku 56 liiget. Ÿ Koondab merendussektoris tegutsevaid ettevõtteid, nende katusorganisatsioone ja haridusasutusi. Ÿ Eesmärk on valdkonna ettevõtete rahvusvahelise konkurentsi - võime tõstmine, ettevõtete esindamine ühtse katusorganisat - sioonina, samuti merendussektoris innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamine. Ÿ Eesti merendussektorisse kuulub ligi 1700 ettevõtet, sektor annab 5% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Allikas: Kliimaministeerium
11
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook