VESI
Eesti spetsialiteet – sektortuled ja poid Poide tootmisel tehakse Eestis valmis poi koos plastist korpuse, betoonist raskusega jala ja täitematerjaliga, mis komplekteeritakse poi külge vajaliku varustusega. Selleks võib olla märgutuli, aga sinna võib kinnitada ka kõikvõimalikku seire- või jälgimisvarustust, andu - reid, radariseadmeid jms. Ja nagu kõige muuga, on ka poide puhul tegemist tüüplahendustega ehk masstoodanguga. Spetsiifilis - tesse kohtadesse võib vaja minna ka erilahendusena valmistatud poisid, mille küljes on näiteks ilmajaam, reostuse tuvastamise seade jms. Kui vaja, tuleb projekteerida ka erilisi laternaid, näiteks ajalooliste tuletornide jaoks, kus on oluline, et moodsad navigat - siooniseadmed ei muudaks ehitise välisilmet, samas aga oleksid tagatud kõik navigatsiooniparameetrid, mida tuletornist lähtuv valgus peab täitma. „Tulevikusuund on laternate targemaks muutmine, neile lisanduvad erinevad automaatikalahendused ja jätkuvalt on oluline ka energia - säästlikkus,” selgitab Sven Neeme. „Võimsustarve muutub väikse - maks, hinna poolest lähevad laternad soodsamaks, mis tähendab seda, et kui on vaja, saame paigaldada rohkem laternaid, kuigi nende kasutamisega seotud kulu ei suurene.” Tehnoloogia areneb, kuid visuaalse märguande roll jääb Sven Neeme ei välista, et edaspidi võivad erivarustusega poid olla abiks ka näiteks merealuse taristu valvamisel, millega viimase aja intsidentide ajel praegu üsna palju tegeldakse ning otsitakse võimalusi, kuidas merepõhja paigaldatud torujuhtmeid ja kaableid senisest paremini pahatahtlike lõhkumiste eest kaitsta. Samas usub Neeme, et kuigi tulevikus hakkavad paljud seadmed ja masi - nad toimetama autonoomselt ja automaatselt, jääb merel visuaalne märgutuledel põhinev navigeerimine ikkagi alles, vaatamata sellele, et juba on olemas digitaalsed kaardid, GPS-i põhine asukoha määramine ja kursi valimine. „Tulede osakaal võib mingil määral väheneda, kuid laevakaptenid ja lootsid räägivad, et neile on oluline kiire ja vahetu tagasiside, mistõttu mingis mahus jäävad tuletornid ja muud navigeerimist abistavad vahendid ikkagi alles,” selgitab ta. „Mida keerulisemad on olud, seda rohkem märke vajatakse. Lisaks on neid vaja ka siis, kui esinevad GPS-signaali häired.” Eestis on üks olulisemaid meremärkide tellijaid Transpordiamet, mis koondab endas ka kunagise Veeteede Ameti tööd ja tegemised. SPX Aids to Navigation saadab oma toodangut lisaks ka Skandinaa - via riikidesse, Kanadasse ja mujale üle maailma. Sven Neeme hindab Eesti meremeeste ning siinsete merenduse eest vastutavate ametkondade teadlikkust kehtivatest reeglitest ja seadustest väga heaks, isegi mõneti paremaks kui näiteks Põhja - maades. Ühe võimaliku põhjusena toob ta välja, et kui mujal on pal - jud vanad spetsialistid kokkuhoiutuhinas ära koondatud, siis meil on nad veel enamasti ametis – sellised inimesed, kel suur kogemuste - pagas ja suurepärane arusaamine sellest, kuidas merel liiklus toimub ja millist märgistust see vajab.
Näide lahendusest ajaloolistele tuletornidele, kus sektortule moodulid paigaldatakse tuleruumi siseperimeetrile, muutmata seeläbi torni välisilmet ja säilitamaks ka vana ajalooline latern.
Sealite poide ja toodrite näidised läbimõõduga 230–1750 mm.
14
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook