uringu tegi hanke võitnud OÜ Consultare, kaasates sellesse U ka Eesti Mereakadeemia nooremteadur-doktorandi Riina Otsasoni . Uurida ja katsetada on vaja tehnoloogiaid mitmesugustes valdkondades – need võivad olla autonoomsed veesõidukid ehk ise navigeerida suutvad alused, meredroonid, reos - tuse tuvastamise või selle likvideerimise seadmed, uuenduslikud navigatsioonivahendid, aga uuring puudutab ka energeetika - valdkonda ja vesiviljelust. Uuring käsitlebki võimalusi, kuidas ja millistel tingimustel seda teha, kohti, kus seda võiks teha ja eesmärke, milleks neid katsetusi üldse läbi viia. Keevitusinsenerist teadlaseks mereakadeemia doktorantuuri Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) koosseisu kuuluva Eesti Mere - akadeemia nooremteadur-doktorant Riina Otsason on erialalt magistrikraadiga masinaehitaja ning enne doktorantuuri astumist töötas ligi 15 aastat Saaremaa laevaehitusfirmas Baltic Workboats erinevates ametites, viimati keevitusinsenerina. Karjääripöörde võttis ta ette 2023. aastal, kui avanes võimalus astuda doktorantuuri mitte TalTechi inseneriteaduskonnas, vaid Eesti Mereakadeemias. Nüüd on Riina Otsason mereakadeemia mereveonduse osakonna nooremteadur ning tegeleb doktoritööga, milles uurib, millist mõju avaldavad keskkonnaalased nõuded ja nende täitmise kohustus väikelaevandusele. Lisaks uurib ta, kuidas täita kliimaeesmärke Läänemere laevadel, teine tema osalusel käimas olev teadusprojekt on seotud autonoomsete laevade ja lauguri kasutamise võimalus - tega saartevahelises ja siseveetranspordis. Seega palju põnevaid uuenduslikke teemasid, mis aitavad Eesti kui mereriigi positsiooni rahvusvahelisel tasemel edendada ning loovad eeldused innovatiivsete tehnoloogiate jõudmisele nii laevandusse kui ka merendusvaldkonda laiemalt. Otsason räägib, et doktorikraadi kaitsmise idee pesitses temas juba mitmeid aastaid, ent alguses mõtles ta kraadi kaitsta oma senises valdkonnas materjalitehnoloogias. Samas aga kummitas alatead - vuses tunne, et see pole ikka päris see, mida hing edaspidi teha ihkab. Nii töötas ta Baltic Workboatsis, tegi seal karjääri ja oli tööga rahul. Kuni jõudis arusaamisele, et 15 aastat on tänapäeva mõistes ikka väga pikk aeg ühes kohas töötamiseks ning aeg on keskenduda doktoritööle. Nagu märgitud, sai ta selleks võimaluse mereakadee - mias, valides valdkonnaks keskkonnanõuded meretranspordis. Praegu on doktorantuuris läbimisel kolmas aasta, tänavu jaanuaris kutsuti Otsason osalema ka mere katsealade väljatöötamise kont - septsiooni uuringusse, et lisada meretranspordi spetsialisti vaadet. „Nüüdseks on sellest saanud tulevikku vaatav projekt, mis aitab kindlasti kaasa meie tööstuse ja majanduse arengule ning on mereriigi jaoks väga vajalik,” hindab Riina Otsason. „Innovatsioon tungib jõudsalt ka laevandusse, aga Eestis peame arvestama
Foto: erakogu
näiteks sellega, milline on alternatiivsete kütuste kättesaadavus. Nii peame plaane tehes arvesse võtma, kas meil on olemas tingimused ja võimalused maailma mõistes tipptehnoloogiate kasutusele võtmiseks.” Katsealade määramine lihtsustaks innovatsiooni Riina Otsason ei usu, et teadustööle siirdumine tähendab tema jaoks jäädavalt tööstussektorist lahkumist. „Ühtegi ust ei tasu pauguga kinni lüüa. Teadus peab käima ettevõtlusega käsikäes ega tohi sellest kaugeneda,” arutleb ta. „Teadustöödes tuleb arvestada töös - tuse vajadusi ja sellest lähtuvalt fookused seada. On väga hea, et teadus- ja arendustegevus jõuab järjest rohkem ettevõtetesse. Nende koostöö ülikoolidega on vajalik, sest paljudel firmadel pole lihtsalt võimekust teha iseseisvalt kõrgtasemel innovatsioonitööd.” Ta on seda meelt, et tänu koostööle sünnivad lahendused, mis on vajalikud tööstusele ning teisalt kannab ka teadlaste töö praktilist väärtust – n-ö sahtlisse, et järsku läheb kunagi kellelegi vaja, pole ju mõtet teadustöid teha. Mis merel tehtavatesse katsetustesse puutub, siis Otsason tõdeb, et praegu neid veel väga palju ei tehta, ent tuntavalt on suund sinna - poole. Erialalt masinaehituse insener Riina Otsason sukeldus 2023. aastal teadusmaailma ja teeb nüüd doktoritööd, uurides, kuidas saaks laevu muuta keskkonda säästva - mateks. Pildil on ta Tilgu sadamas toimunud auto - noomse ja täiselektrilise konteineriveolaeva Yara Birke - landi mudeli katsetustel. Tegemist on põllumajandus - ettevõtte Yara ja tehnoloogiafirma Kongsberg koostöö - projektiga. Laeva projekteeris Marin Teknikk, see on 79,5 meetrit pikk, kandevõime on 3200 tonni ja täielik süvis viis meetrit. Tööd algasid 2017. aastal.
Uuringus katavad eksperdid kolme põhilist valdkonda – 1) energee - tikalahendused, 2) autonoomsed või kaugjuhitavad alused, kõik -
19
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook