JUHTKIRI
Hea lugeja! Teejuhi suvenumber pakub põnevaid teemasid, mis sobivad ka suvepuhkusel või reisil lugemiseks. ranspordiameti riigiteede projektide ja planeeringute T käigus on vaja suhelda omavalitsuste, maaomanike, arendajate, huvigruppide ja kogukondadega. Läbi - rääkimiste vedamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks on Trans - pordiametis üksus, mida juhib Marek Lind . Marek tõdeb, et häid kokkuleppeid saab sõlmida vaid kompromisse otsides. „Me ei saa ega taha teha tuima kalanäoga keelavaid otsuseid,” selgitab ta ning kinnitab, et kui Transpordiamet ka midagi kee - lab, siis kaalutletult ning võimalikke lahendusvariante pakku - des. Tänavu sügisel valmib 20 kuud väldanud Sauga–Pärnu uue teelõigu ehitus, mis lisab Via Balticale 2,6 kilomeetrit nüüdis - aegset edasiarendust ning päästab Pärnu elanikud raske - liikluse mürast. Tallinna–Pärnu–Ikla riigitee kilomeetritele 122,6–125,2 rajati neljarajaline teelõik, Sauga jalakäijate tunnel, müratõkkesein ja mitu uut foorristmikku. Transpordiamet hindas 2024. aasta parimaks teeprojekteeri - mise koostööpartneriks osaühingu Skepast&Puhkim, kes pälvis tunnustuse Kardla–Tartu põhiprojekti silmapaistvalt hea töö eest. Esmakordselt katsetati taristuobjekti projek - teerimisel kõigi andmete kandmist ehituse ühtsesse rahvus - likku CCI-EE klassifitseerimissüsteemi. Teejuht rääkis pro - jektijuhi Andres Brakmanni ja BIM-projekteerimise töögrupi juhi Eno Lintsiga innovatsioonist projekteerimisel ning küsis CCI-EE piloteerimise muljeid. Poolteist aastat tagasi tulid kokku edumeelsed merendus - sektori ettevõtted ning moodustasid meremajanduse kõiki valdkondi hõlmava mittetulundusühingu Eesti Merendus - klaster. Usutlesime klastri tegevjuhti Ragmar Saksingut , kes rõhutas, et merendusklaster on loodud ennekõike sellepärast, et merendusega seotud erasektori organisatsioonide hääl jõuaks kõrgemale ja kaugemale. „Merendusklastri üks ees - märk on Eesti ühiskonnas meremajandust populariseerida,” tõdeb ta. MindChip on Eesti kapitalil põhinev kõrgtehnoloogiline idu - firma, mis tegeleb mehitamata veesõidukite arendamisega – nende tooted AI-captain ja modulaarsed robotlaevad kuulu - tavad merenduse tulevikusuundi. Autonoomsete veesõiduki - te arendamine on valdkond, kus tulemused ei sünni üleöö, seega kulus uurimistööle, arendus- ja ettevalmistusfaasile aastaid, ent praeguseks on jõutud toodeteni, mida kasuta - takse ja müüakse.
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Transpordiamet
SPX Aids to Navigationi nime kandev ettevõte on tegutsenud Eesti iseseisvuse taastamisest alates. Praegu on nende fookus navigatsioonimärkide ja -tulede tootmisel, ent tänu emafirmale püritakse üha laiemale rahvusvahelisele turule. Transpordiameti ärilise lennutegevuse üksust juhib Kadri Tusis , kes on erialalt piloot, saanud hariduse Eestis ning 15 aastat ka piloodina töötanud. Kadri tõdeb, et tema praeguses töös on piloodi taust ja lennufirmade köögipoole tundmine lausa kohustuslik. „Kui lennufirma ja selle õhusõidukid on nõuetekohaselt registreeritud ning firma soovib hakata tege - lema ärilise lendamisega, siis tuleb mängu meie osakond, mis hindab ettevõtte vastavust normatiividele, väljastab vajalikke sertifikaate ja teeb järelevalvet. Piltlikult öeldes oleme vas - tavuskontrolli ja regulatsioonide ahela üks lüli,” selgitab Kadri oma tööülesandeid. Teejuht uuris, kuidas edeneb Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi projekt, milles nad uurivad linnukujuliste droonide ehk linnukite mõju linnuparvedele. Droonidega linnupeletamist on varem nii mujal maailmas kui ka Eestis katsetatud, kuid linnukujulised droonid on Eestis uudsed. Tänavu tähistab Eesti Lennundusmuuseum 25. aastapäeva. Agara lennundusentusiasti Mati Meose eestvedamisel on muuseum visalt raskusi ületanud, ekspositsiooni täiendanud ning talletab Ida- ja Lääne-Euroopa lennundusajalugu. Nüüd, muuseumi veerandsajandal aastapäeval aga tõdeb järgmisel aastal oma 80. sünnipäeva tähistav mees, et jõud seda jätkuva energiaga edasi vedada hakkab temas raugema. „Ma puhtfüüsiliselt enam ei jõua, oleks vaja aasta ringi palgalisi töötajaid, kes arendustegevuse ja asjaajamisega tegeleks,” ütleb ta. Kuna suvi on droonilennutamise kõrghooaeg ja valdkonna entusiaste tuleb järjest juurde, siis pöörab Transpordiamet kampaaniaga „Vaade, mida keegi ei peaks nägema“ tähele - panu droonilennutamise reeglitele. Õpeta oma droonile viisa - kust ja tunne kehtivaid reegleid!
Head lugemist ja turvalist suve!
2
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook