VESI
„Innovatsioon tungib jõudsalt ka laevandusse, aga peame plaane tehes arvesse võtma, kas meil on olemas tingimused ja võimalused maailma mõistes tipptehnoloogiate kasutusele võtmiseks.” Riina Otsason
Foto: erakogu
„Senise uuringu käigus ei ole välja tulnud ühtegi juhtumit, kus katsetegevus oleks Transpordiameti taha pidama jäänud,” kinnitab Riina Otsason. „Palju sõltub sellest, millises staadiumis on katse - tused. Võib-olla esmaseid katseid ongi mõistlikum läbi viia suletud akvatooriumis. Näiteks tean, et MindChipi autonoomseid veesõidu - keid on katsetatud muuhulgas ka Männiku karjääris. Ennekõike on kriteeriumiks see, et tegevus peab olema turvaline. Eriti oluliseks muutub see militaar- või kaitse-eesmärgil veesõidukite katseta - misel, mis on mõõtmetelt suured ja võivad liikuda väga kiiresti.” Tema sõnul on oluline ka eri eesmärgiga katsetuste kombineerimine või ühildamine ühele katsealale – et kõik valdkonnad oleksid kaetud, aga katsealasid ei tekiks ka liialt palju. Samuti tuleb tagada digi - platvormide ja seadmete omavaheline suhtlus. Seega käib eesmärgi saavutamise alla ka tegevuste optimeerimine ja koostoimimise lahenduste katsetamine. Otsason ei julge kinnitada, millal omal jõul navigeeriv laev võiks hakata näiteks Aegna saarelt prügi mandrile vedama või läheks käima väikesaarte vaheline autonoomsete alustega korraldatav postiteenus, sest paljuski sõltub see ka rahvusvahelisest mere - alasest seadusandlusest. Praegu see mehitamata aluste laialdast kasutamist ei võimalda, aga ka selles vallas seisab ees astmeline areng. „Ma usun küll, et tulevikus on palju asju merenduses võimalik teha kaugjuhtimise või autonoomsete laevade abil,” märgib ta. „Praegu on jutuks näiteks kauglootsimine, mis aitaks vähendada keskkonna - heitmeid ja lisakulusid. Veel üks valdkond on merereostuse tuvasta - mine automaatsete seiresüsteemide toel. Samuti võiksid need tehnoloogiad abiks olla päästevõimekuse parandamisel.” Mereakadeemias töötab Otsason Airshipi mehitamata lauguri projekti kallal. Praeguseks on valminud mudel - simulatsioon, katsetamised on suuresti planeeritud järgmisele aastale.
võimalik väikerobootika ning 3) vesiviljelus ja biomajandus merel. Seega kolm üksteisest kaunikesti erinevat valdkonda.
„Katsealade kontseptsiooni mõte on leida võimalusi kõigile neile tegevusaladele. Energeetika näiteks on praegu kuum teema, samas suurte tuuleparkide arendamisega seotud uuendused tehakse prae - gu kusagil mujal. Eesmärk on, et neid katsetusi võiks teha ka siinsamas ja siis juba lähtuvalt sobivusest konkreetselt meie tingi - mustesse,” selgitab Otsason uuringu tagamaid ja sihte. „Näiteks merepõhja ankurdatud ja ehitusluba nõudvate rajatiste ehitamise nõuded on sarnased, olgu tegu suurte tuuleparkide või teaduslikeks uuringuteks rajatava katsetuulikuga. See pärsib väikeettevõtete tegevust merel, kuna sisuliselt peavad ka nemad täitma mastaap - setele tuuleparkidele kehtestatud nõudeid.” Nii on eesmärk välja selgitada võimalikud katsepiirkonnad merel, kus teatud tegevusi võiks läbi viia lihtsustatud menetlemise korras, vähema dokumentatsiooni, kooskõlastuste ja piirangutega. Merel katsetuste tegemine on Otsasoni hinnangul oluline, sest nende läbiviimine basseinides või laboritingimustes ei pruugi tõepärast tulemust anda. Uued tehnoloogiad tungivad ka merendusse Kliimaministeerium soovib teada, kas katsealad oleksid Eestis üldse vajalikud, kui jah, siis kus saaks katsetusi läbi viia. Seda kõike püüab merekatsealade kontseptsiooni uuring välja selgitada, tehes koos - tööd teemaga seotud merenduses tegutsevate ettevõtete ja organi - satsioonidega. Teatud võimalused on juba ka praegu olemas. Nii saab autonoom - seid veesõidukeid katsetada, hankides selleks Transpordiametist vajalikud kooskõlastused ja tõendades, et kavandatav tegevus, näiteks mehitamata aluse liiklemine, on meresõidu seisukohalt turvaline ega ohusta muud liiklust merel.
2 0
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook