VESI
Sõjalaev kui meresõjapidamise vahend.
Autor: Roland Jaagomann
Kõik sõjalaevad sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest klassi - fitseeritakse seitsmesse põhikategooriasse , mis omakorda jagu - nevad laevatüüpideks: Ÿ lennukikandjad; Ÿ peamised pealveesõjalaevad; Ÿ patrull-laevad; Ÿ allveelaevad; Ÿ dessantlaevad; Ÿ miinisõjapidamise laevad; Ÿ abi- ning toetus- ja teeninduslaevad. Laevatüübi alusel eristatakse sarnase otstarbe, relvastuse ning füü - siliste parameetritega sõja- ja abilaevu (nt fregatid, korvetid, patrull- laevad, miinijahtijad). Laevatüüpide tähistamiseks kasutatakse tähti: CC ( cruiser ) – ristleja; DD ( destroyer ) – hävitaja; FF ( frigate ) – fregatt, jne. Lisaks traditsioonilistele laevatüüpidele on kasutusele võetud ka alternatiivseid nimetusi (nt littoral combat ship ). Laeva - tüübid omakorda võivad jaguneda mitmeteks alamtüüpideks (nt täpsustatakse, kas laevatüüp on varustatud juhitavate rakett - relvadega). Laevaklassina käsitatakse sama projekti järgi ehitatud seeriasse kuuluvaid laevu. Tavakohaselt saab laevaklass oma nime konkreet - se laevaehitusprojekti aluse seerias esimese valminud laeva järgi
ning samasse klassi kuuluvatele laevadele pannakse sageli nimed, mis järgivad teatud reeglit (nt saarte, sadamalinnade, isikute nimed).
Lennukikandja ( CV; aircraft carrier ) on sõjalaev, mille peamise löögi - jõu moodustavad tema pardalt opereerivad õhusõidukid – lennukid, helikopterid ja mehitamata lennuvahendid. Lennukikandja eesmärk on toetada ja võimaldada pikema aja vältel lennuoperatsioone, nagu näiteks vastase vägede seire, ründesõjapidamine maavägede toetu - seks, õhukaitse, allveelaevatõrje. Lennukikandjate klassifitseeri - misel on mitmeid võimalusi – suuruse, õhusõidukite õhkutõusmise süsteemi, peamasina tüübi või operatiivse väljundi alusel. Lennukikandja tegutseb alati saatelaevadest ja lennukikandja enda õhusõidukitest koosneva lennukikandja löögigrupi koosseisus, mille ülesandeks on teda kaitsta õhu-, pealvee- ja allveeohtude vastu. Lennukikandjal asub suurema laevastikukoondise juhataja koos oma staabiga. Nüüdisaegsete peamiste pealveesõjalaevade põhitüübid ( principal surface combatants ) – ristleja, hävitaja ja fregatt – erinevad pea - miselt platvormi suuruse poolest. Kõik suuremad pealveelaevad on üldjuhul varustatud oma helikopteritega, mille koosseisuline arv sõltub laevatüübist ja -klassist.
SÕJALAEVADE TÜÜBID, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA RÜNDAVA LOOMUGA LAHINGUÜLESANNETE TÄITMISEL
MEREPIIRIVALVE/ RANNAVALVE- LAEVAD
MIINISÕJA- PIDAMISE LAEVAD
PEAMISED PEALVEESÕJALAEVAD
DESSANTLAEVAD
ALLVEELAEVAD
PATRULL-LAEVAD
LENNUKIKANDJAD
Strateegilised tuuma- allveelaevad Tuuma- jõuseadmega ründeallvee- laevad Konventsionaal- sed allveelaevad
Kõik laevad, mille peamise löögijõu moodustavad tema pardalt opereerivad õhusõidukid
Kõik merepiirivalvele/ rannavalvele kuuluvad veesõidukid
Dessant- ründelaevad
Avamere patrull-laevad
Ristlejad
Miiniveeskajad
Hävitajad
Traditsioonilised dessantlaevad
Rannikumere patrull-laevad
Miinijahtijad
Fregatid
Dessantalused/ dessanthõljukid
Sisevete patrull-laevad
Miinitraalerid
Korvetid
Raketi- ja torpeedokaatrid
2 2
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook