ABISTAVAD JA TOETAVAD LAEVAD
TOETUS- JA TEENINDUSLAEVAD
KAUBALAEVAD
HUVILAEVAD
RIIGILAEVAD
MEREVÄE ABILAEVAD
Kõik riigile kuuluvad veesõidukid (v.a. merevägi ja merepiirivalve/ rannavalve)
Merepääste veesõidukid
Kõik kaubandusliku meresõiduga tegelevad tsiviillaevad
Kõik mittekommertsliku meresõiduga tegelevad veesõidukid
Ujuvkraanad
Poilaevad
Teenindusalused
Transpordilaevad
Raketikaatrid ( fast attack craft ) on kiired ja oma suuruse kohta roh - kelt relvastatud laevad, mille pikkus on 25–55 meetrit ning veevälja - surve on 50–500 tonni. Teistest pealveesõjalaevadest eristab neid väiksem tegevusulatus ja madalam merekõlblikkus. Raketikaatrite põhiülesanne on pealveetõrje, mistõttu nad on relvastatud eelkõige pealveetõrje rakettide ja suurtükiga, kuid nad võivad olla ka võime - lised tegutsema piiratud mahus õhu- ja allveelaevatõrjega. Patrull-laevade ( PB; patrol boats; PP; patrol vessels ) põhiülesanne - teks on mereolukorrateadlikkuse alalhoidmine ning riigi huvide esin- damine ja kaitsmine, sealhulgas rannavalve ülesannete täitmine. Patrull-laevad patrullivad nii riigi majandusvööndis kui ka ranniku - merel, osalevad merepäästes, täidavad keskkonna- ja kalakaitsega seotud ülesandeid ning toetavad teisi ametkondi. Võrreldes peamis - te pealveesõjalaevadega on patrull-laevade relvastus üldjuhul ker - gem ning mõeldud peamiselt enesekaitseks. Allveelaevad ( SS; submarines ) on sõjalaevad, mis tegutsevad vee - pinnast allpool. Jõuseadme alusel jaotatakse nad tuuma- ja konventsionaalseteks allveelaevadeks. Strateegiliste maismaasiht - märkide ründamiseks ballistiliste rakettidega relvastatud allvee - laevu nimetatakse strateegilisteks tuumaallveelaevadeks ning nad etendavad olulist rolli suurriikide tuumaheidutuses. Ründeallvee - laevade peamiseks ülesandeks on allveelaevatõrje. Konventsionaal - sed allveelaevad on mõeldud tegutsemiseks rannikulähedastes vetes või sisemeredel nii allveelaeva- kui ka pealveetõrjeks. Allveelaevad sobivad täitma mereluurega ja erioperatsioonide toetamisega seotud ülesandeid. Dessantlaevadeks ( LL; amphibious ships ) nimetatakse erineva otstarbe ja ehitusega veesõidukeid, mille põhiülesanne on meredes - santoperatsiooniga maaväe- või merejalaväeüksuste ja nende lahinguvarustuse paiskamine rannikule või sadamasse. Dessandis osalevad väed toimetatakse suurtelt dessantlaevadelt sihtkohta väiksemate dessantalustega ( LC; landing craft ). Lahingutegevuses vahetult mitteosalevaid laevu kutsutakse abista - vateks ja toetavateks laevadeks, ning siia alla lahterdatakse ka kõik tsiviillaevad. Toetus- ja teeninduslaevad on riigile (sh mereväele) kuuluvad veesõidukid, mille peamine tegutsemispiirkond on eel - kõige sadamates ja reididel. Laevatüübid, mida üldjuhul ei kasutata ründava loomuga lahinguülesannete täitmiseks. Joonisel on kujutatud üksnes kõige enam levinud laevatüübid.
Parvlaevad
Jäämurdjad
Ujuvdokid
Sidelaevad
Sadama- ja reidikaatrid
Luurelaevad
Uurimislaevad
Ujuvkasarmud
Hospidalilaevad
Pukserid
Tankerid
Varustuslaevad
Ristleja ( CC; cruiser ) on tänapäeval suurim lahinguülesannete täitmiseks kohaldatud pealveesõjalaev, mille pikkus on üle 150 meetri ja veeväljasurve on 7000–17 000 tonni. Ristleja relvas - tusse kuulub palju erinevaid ründe- ja kaitseotstarbelisi relva- ning sensorisüsteeme. Ristlejad on võimelised tegutsema kõikides meresõjapidamise põhivaldkondades ja ründesõjapidamises mais - maasihtmärkide vastu ning neid iseloomustab suur vastupidavus ja hea merekõlblikkus. Ristleja koosseisu kuuluvad tavaliselt oma helikopterid. Tänapäeval on ristlejate rolli üha enam üle võtmas mitmekesiste võimetega hävitajad. Hävitaja ( DD; destroyer ) on suuteline tegutsema kõikides meresõja - pidamise põhivaldkondades, kuigi üldjuhul on ta spetsialiseerunud eelkõige õhu- või allveelaevatõrjele. Hävitaja pikkus on 95–150 meetrit ning veeväljasurve on 3000–6000 tonni, ta on vastupidav ja hea merekõlblikkusega. Hävitaja koosseisu võib kuuluda kuni kaks helikopterit. Fregatt ( FF; frigate ) on laevatüüp, mille pikkus on 75–150 meetrit ning veeväljasurve on 2000–4000 tonni. Põhiline erinevus fregati ja hävitaja vahel on suurus, tegevusulatus ja funktsionaalsus. Fregatt suudab peamiselt tegutseda kuni kahes meresõjapidamise põhi - valdkonnas ja kaitsta end kolmandas. Fregatid on varustatud heli - kopteriga. Paljude keskmise ja väiksema merevõimuga riikide mere - vägedes on fregatid suurimad sõjalaevad. Korvett ( FS; corvette ) on fregatist väiksem, tema pikkus on 60–100 meetrit ning veeväljasurve on 500–2000 tonni. Tavaliselt on korvett kergemini relvastatud kui fregatt ja tema autonoomsus on väiksem, kuid põhimõttelist erinevust nende vahel ei ole.
2 3
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook