uur sõda hävitas meie laevastiku, pillas mööda maailma S laiali meie meremehed. Järgnev okupatsiooniaeg sulges rahvale väljapääsu merele, randadesse ehitati traattõkked, piiritsoonidesse sai sisse ainult erilubadega. Nii olid hävingule määratud meie merekultuur, rannarahva tarkused, oskused ja kombed. Töö laevades ja õpingud merekoolides jätkusid mõne aja pärast juba vene keeles. Kadumas oli eesti merenduskeel. Nagu paljud poisid, unistasin ka mina kaugetest meredest ja maa - dest ja seadsin sammud Tallinna Merekooli poole. Minul oli selles suhtes õnne, et minu isa oli mobiliseerituna „õigel“ poolel ja tulnud Siberist ja sõjast elusana tagasi. See andis mulle võimaluse pääseda merele välissõidulaevadel ja alustada kirevat ja isegi edukat karjääri kiiresti muutuvad merendusmaailmas. Elutee viis mind läbi sotsialistliku plaanimajanduse, kauboikapitalismi ning ühisettevõtete loomise taasiseseisvunud Eesti algusaastatel. Raamatus käsitletavad teemad Ÿ Tallinna Merekool 1957–1960 Ÿ Eesti Merelaevandus 1961–1965 Ÿ Valged laevad 1965–1972 Ÿ Kaptenina kaubalaevas 1972–1975 Ÿ Uuel kursil 1975–1978 Ÿ Tööl Soomes 1978–1981 Ÿ Tagasi Tallinnas 1981–1986 Ÿ Uuesti Soomes 1986–1989 Ÿ Ühisettevõtte TALLINK sünnivalud 1988–1994 Ÿ Deutsche Gesellschaft für Schiffahrt und Handlung (DGSH) 1994–1996 Ÿ Bekkeri sadama erastamise lugu 1995–1996 Ÿ Eesti Mereakadeemia 1996–2000 Ÿ Sadamakapten Balti Laevaremonditehases 2000–2002 Ÿ Grönqvist Shipping 2002–2009 Valuutapalga maksmine Nõukogude Liidu laevadel Sadamates oli sageli ka olukordi, kus mõne kiireloomulise töö jaoks oli aega väga napilt. Huvitava näitena võiks tuua selle pisku välisvaluuta väljamaksmise, täpsemalt selle arvestamise. See oli kolmanda tüürimehe kohustus. Ainsaks abivahendiks oli tollal ragisev „Felix“-tüüpi mehaaniline kalkulaator või halvemal juhul vana nuppudega arvelaud. Arvuteid ei osanud me veel uneski näha. Esimese sammuna tuli otsustada, mitme päeva pikkuseks reis kodusadamani kujuneb. Selle vastutusrikka otsuse võttis vastu kapten isiklikult, üle ei tohtinud ju maksta ja ega vähem maksta ka ei tahtnud. Vahel tuli enne kodusadamasse jõudmist isegi kiirust vähendada, et kalender sadamasse jõudmise hetkel õiget kuupäeva näitaks. Igale ametikohale oli ette nähtud kindel päevaraha valuutakopikates. See korrutati iga meeskonna liikme jaoks reisis oldud päevade arvuga ja leiti väljamakstav summa valuutarublades. Valuutarublad arvestati kursi järgi ümber kohalikku valuutasse ja koostati väljamaksete nimekiri, millel kõik meeskonna liikmed kinnitasid väljamakse teostamist allkirjaga. Et tagada kõigile täpse summa väljamaksmine, oli vaja agendi kaudu tellida vajalik summa sobivates kupüürides ja müntides. Eriti lõbus oli see Inglismaal ja
Grupipilt Vegal.
Kaarditöö.
Praktikal Vegal.
25
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook