VESI
Idee oli osta kaks müügisolevat Viking Line'i laeva „Rosella“ ja „Turella“ ning panna need liikuma kolmnurgal Tallinn–Helsingi– Stockholm ja Tallinn–Stockholm– Helsingi.
50 aastat hiljem laevaliini avamise juubelil. Vasakult: tollane vanemtüürimees Ülo Kollo, vanemmehaanik Ivan Božko, süsteemide- mehaanik Grigori Jurtšenko, teine tüüri- mees Peeter Veegen.
rahvusvahelisele rahale, millele me oleks võinud pretendeerida, aga meie asutajad ei riskinud oma garantiidega seda skeemi kasutada.
toonaste otsustajate ja määrajate nõudmisel ehitati autotekk kinni – sinna tulid kinosaal ja kauplused. Seda selleks, et ei saaks autosid vedada ja Soome külalistele poleks vaja selgitada, miks meie teedel välismaalased liikuda ei või. Olid ju meie maanteede ääres raketi - baasid, sõjaväelennuväljad ja muud suured „saladused“. Soomlaste huvi läbi Baltimaade Euroopasse jõuda oli aga juba ammu teada. (lk 134)
Vahepeal tekkis mul julge, võib-olla isegi avantüristlik plaan, sekkuda jõuliselt Soome ja Rootsi vahelisse liiklusse, kus liikus palju reisijaid ja raha. Idee oli osta kaks müügisolevat Viking Line 'i laeva „Rosella“ ja „Turella“ ning panna need liikuma kolmnurgal Tallinn–Helsingi– Stockholm ja Tallinn–Stockholm–Helsingi. Nii oleks rahavood tulnud juba sissetöötatud suunalt Helsingi ja Stockholmi vahel ja samal ajal tekkinud võimalus „sõita sisse“ liinid Tallinnast mõle - masse pealinna. Laevade müügihind oli suurusklassis 28 miljonit USA dollarit. Huvitava seigana väärib märkimist, et seitse aastat hiljem maksid samad laevad juba 40 miljonit dollarit, kaks sõsar - laeva osteti ka Tallink ile! Selle skeemi rakendamiseks oleks olnud vaja tugevat partnerit. Kuna projekt oleks kujutanud otsest konku - rentsi Viking Line i ja Silja Line iga, ei tulnud nemad partnerina kõne alla. Huvi pakkus Stena Line , tugev firma, kelle laevad liikusid teiste Põhjamaade sadamate vahel, aga mitte Soome lahel. Kohtusime Stena esindajatega kaks korda. Ühest kohtumisest võttis osa ka endine Merelaevanduse ülema asetäitja Eduard Popov , kes ideega kaasa tuli. Popov töötas pikemat aega Rootsis firmas Scansov . Idee tundus huvitav ja Stena kõrgem juhtkond ootas kutset, et sõita Tallinnasse kohtuma Merelaevanduse juhtkonnaga. Viimane aga ei leidnud aega härradega kohtuda… (lk 137) Mereväelaste koolitamisest mereakadeemias Üks idee, millele ma palju aega ja energiat kulutasin, oli Mereharidus - keskuse juures mereväe reservohvitseride ettevalmistuse sisse -
..............
Tungimata bürokraatia kadalipu nüanssidesse võime tõdeda, et asi kinnitati N. Liidu Merelaevastiku ministeeriumi kolleegiumil ja 12. mail 1989 allkirjastati ühisettevõtte asutamisdokumendid. Ilusama nime puudumisel otsustasime esialgu töönimeks valida Tallink. Joonistasin koolitunnis õpitud standardkirjas logo: TALLINK , millele koos kadunud Pekka Aaroniga sinimustvalge värvilahendu - sega rahvuslikku koloriiti lisasime ja nimetuse mõtteliselt kaheks osaks jagasime, et sarnasus meie pealinna nimega häirima ei hakkaks. (135) Kolmnurkne liin Aprilliks oli kokku lepitud laeva ostmine ühisettevõttele, ületoomine Eesti lipu alla ja mehitamine Eesti meeskonnaga. Selleks vajalik Merelaevanduse poolne garantii jäi aga jälle saamata. Jätkasime võimaluste otsimist laenu saamiseks. Tänu eesti soost Rootsi arhitektile hr Hando Kasele leidsin tagaukse kaudu tee hiinlasest ärimeheni nimega John T. T. Tsai, kes oli abielus eestlannaga. Tema esindatud firmal Scanowex AB Sweden oli juurdepääs suurele
2 8
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook