MAA
linnaametnik ja võõras pole ka arboristi amet – Marekil on raietöölise 3. kutsetase. Tõsi küll – seoses Transpordiametisse tööle minekuga jäid need õpingud pooleli. Viimased kaheksa aastat on Marek töötanud Transpordiametis, alguses peaspetsialistina Lääne regioonis, hiljem juhtivspetsialistina ja nüüd üksuse juhina. „Praegune amet koondab kõike seda, mida ma varem olen teinud. Tööl on nii palju erinevaid tahke, et tüdimust ei tule kindlasti veel niipea,” kirjeldab Marek Lind oma emotsioone seoses tööga Trans - pordiametis. „Lisaks on ametis väga palju valdkondi, mida juurde õppida ja paremaks saada.” Hobidega tegelemine aitab tööindu hoida Tööga kaasas käiv suhtlemine väsitab ja nii leiab Marek ennast teinekord õhtul abikaasale tunnistamas, et nüüd on küll tänaseks kõik sõnad otsa saanud. Mis aga ei tähenda, et ta ongi ainult tööle pühendunud ja muude tegevuste jaoks aega ei jää. Tegelikult on hoopis vastupidi. Ega ilmaasjata öelda – kes teeb, see jõuab! Mareki hobide hulka kuulub filipiini võitlussüsteemi pekiti tirsia kali harrastamine. Ta on spordiklubis selle võitluskunsti treeningrühma abitreener. Ehk viib trenne läbi siis, kui valdavalt Tallinnas töötav treener Vladimir Sillaste on ära. „Kui treener on kohal, siis minu roll on olla tema poksikott. Võitlussüsteem on relvakeskne – nuga, karam - bit ja käepikkused bambuskaikad on peamised treeningvahendid, aga tegelikult on kasutusel terve arsenal, alates sallist, lõpetades kahemeetrise bambuskaikaga,” kirjeldab ta võitluskunsti spetsiifikat. Nii võib Marekit tema Pärnu kontori terrassil peamiselt lõuna paiku üsna sageli näha millegagi vehkimas. Nagu ta ise ütleb: „Pekiti tirsia kali aitab hoida keha toonuses ja koondada tähelepanu, sest kui ikka terav nuga käib siuh ja säuh, siis muule mõelda ei ole mõistlik.” Lisaks tegeleb Marek agaralt pillimänguga. Kuigi tal pole muusikalist haridust, on ta omal käel selgeks õppinud mitmed instrumendid. Nii suudab Marek mängida klarnetit, bassklarnetit, alt-, tenor- ja bariton - saksofoni ning praegu õpib noorima tütre kõrvalt flöödimängu. Maakodus kasvab tal aga umbes poolsada siinmail haruldast taime, mida Marek on aegade vältel kogunud ja paljundanud. „Taimed aita - vad tööl toimuvast massisuhtlemisest taastuda,“ usub ta. „Püüan taimi istutada kohtadesse, kus nad saavad looduses ise hakkama. Nii on mul maakodusse tekkinud isiklik looduskaitseala,” räägib ta. „Seal on kõike, alates erinevatest orhideedest, lõpetades puittaime - dega.” Just hiljuti, maikuu keskel, sai Marek Lind Eesti Planeerijate Ühingult parima koostööpartneri tänukirja: „Planeerijate mõttekaaslane, kes toob selguse ja tasakaalu”. Marek nimetab seda suureks auks. „Mis seal salata, selgust ja tasakaalu olen otsinud nii Transpordiameti seisukohtadest kui ka arengudokumentidest,” kommenteerib ta osaks saanud tunnustust. „Kogu au ma endale võtta ei saa – Trans - pordiamet on planeerijatele, projekteerijatele ja omavalitsustele partner.”
„Me ei saa ega tahagi teha tuima kalanäoga keelavaid otsuseid.” Marek Lind
kaalutletult ning otsuses tuleb alati põhjendada, kuidas soovitud tegevus halvendab kas tee seisukorda või liiklusohutust. Enamasti pakume välja ka võimalikud lahendusvariandid.” Üsna elulised on olukorrad, kui maaomanik rajab tee kaitsevöön - disse ebaseadusliku rajatise või ehitise, näiteks ehitab piirdeaia, istutab heki vms, mis oluliselt halvendab liiklusohutust. Sellistel puhkudel ei saa rikkumist siidkinnastes lahendada, sest ohutu liiklus on prioriteet, milles ei saa järeleandmisi teha. On olukordi, kus omavoliline tegevus on õnnestunud nõuetega vastavusse viia ja seadustada, aga üldiselt ei soovita Marek Lind kellelgi sellele lootma jääda. Juhtunud on ka seda, et ebaseadusliku tegevuse lõpetami - seks on vaja läinud kohtumäärust. Sageli tuleb teha keelav otsus uute ristmike ehk juurdepääsuteede rajamisel. Puhtalt liiklusohutuse seisukohalt ei saa lubada, et iga uusarendusse kerkinud maja juurest oleks otse ligipääs põhimaan - teele: sellistel juhtudel tuleb põhimaanteele minna ikkagi kohalike teede kaudu. Niisiis on kooskõlastuste üksuses palgal oleva üheksa inimese tööpõld lai ja töökoormus püsivalt suur. Igal töötajal on kuus kesk - miselt poolsada tööülesannet, mullu tuli neil koos tehnovõrkude üksusega läbi viia ligi 8000 menetlustoimingut, lisaks n-ö mitte - ametlik kirjavahetus ja muu sellega kaasnev töö. Tugev taustajõud, et elu liiguks õiget rada Marek Lind nimetab ennast naljaga pooleks laia profiiliga maastiku - arhitektiks. Ta on omal ajal olnud üldhariduskoolis bioloogia- ja geograafiaõpetaja ning nüüd leiab ta, et sellest on väga palju kasu ka praeguses töös. „Samad aspektid on mul ka praegu vajalikud – tuleb olla hea psühholoog, pean oskama ennast keeleliselt hästi väljen - dada, pean suutma kiirelt reageerida, olema erialaselt pädev ja oskama läbi rääkida,” iseloomustab Lind ametis kasuks tulevaid oskusi. „Tänu õpetajaametile tunnen ka loodust märksa paremini. Kõike seda läheb vaja sellepärast, et peame väga sisuliselt põhjendama keeldumisi. Meeskonda komplekteerides hindan inimeste valikul kõige rohkem heasüdamlikkust ja põhimõttekind - lust. Need on isikuomadused, mis loovad pinnase avatud suhtlemi - sele ning soovile leida lahendused.” Püünele Marek Lind ei kipu: kogu kooskõlastusüksuse tegevus toimub n-ö tagaplaanil ning kui kusagil uue tee avamis puhul linti läbi lõigatakse, on seal esindajaks ikka hoopis teised inimesed.
Varem on Marek töötanud ka planeeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannete koostajana, lisaks on ta olnud
40
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook