Liivi Tamm , Teejuhi kaasautor
„Eesmärk oli edasi liikuda võimalikult suures mahus ning ehitada olemasolevat Via Balticat Eesti piires neljarajaliseks, tänapäevaseks ja ohutuks maanteeks,“ selgitab ehitustööde eest vastutanud TREF Nord AS-i ehitusdirektor Hannes Kivilo . Raskeliiklus Pärnu linnast eemale Transpordiameti projektijuht Arto Juhansoo liitus meeskonnaga mõned kuud enne 2,6 kilomeetri pikkuse teelõigu rekonstrueerimise hanke väljakuulutamist ning tunneb objekti kui oma viit sõrme. „Tee kandevõimega polnud suurt muret, ent soovisime vähendada Pärnu linnas asuvate majapidamiste ees mürataset,“ selgitab ta projekti olulisust. „Seepärast soovisime raskeliikluse enne asulat uuele trassile suunata. Projekti tulemusel juhime liiklusvoo pigem töös - tuspiirkonda, majapidamistest mööda. Ettevõtmise tulemusel edaspidi raskeliiklus enam üle kaevuluukide ei kolksu ja majad ei värise.“ Ehitustöödega alustati 2023. aasta oktoobri lõpus ning ehitamiseks oli ette nähtud 20 kuud. „Ajaraami jäid kaks talve, mil töid teha ei saanud. Tehnoloogilise pausi tõttu anti ehitusajale pisut pikendust. Tööde valmimise tähtaeg on selle aasta viimases kolmandikus,“ räägib Juhansoo. „Enamus töid on siiski juba augustiks valmis ning prognoosime, et objekti üleandmine Transpordiametile toimub sügisel.“ Kommunikatsioonide uuendamine Iga suurem objekt kätkeb endas nii planeerimisel kui ka ehitamisel proovikive, millele tuleb lahendus leida. Asjaosalised tunnistavad, et Sauga–Pärnu teelõigu ehitustööde korraldus oli paras logistiline peavalu, sest tegu on linnalise teelõiguga. Ehitaja pidi leidma lahenduse tehnovõrkude ümberehitamiseks. Muuhulgas tuli arves - tada Telia ja El a sa sidevõrkudega, samuti aktsiaseltsi Pärnu Vesi kanalisatsiooni- ja veetrassidega. „Tegelesime kõikvõimalike kom - munikatsioonidega – side, elekter, tänavavalgustus, vesi, kanali - satsioon, sademevesi, soojatrass, gaasitrass jne,“ räägib Hannes Kivilo, „ent samal ajal ei saanud me maa-aluste kommunikatsioo - nide likvideerimisega seonduvat ajaraamistikku täielikult kontrol - lida.“ Arto Juhansoo lisab, et kõikide kommunikatsioonide ümber - ehitamise ajal pidid vanad trassid toimima ja kui uus oli välja ehita - tud, tuli katkestuseks taotleda trassi haldajalt luba. Kaevetööde väljakutsed Keeruliseks osutusid rabaäärsed kaevetööd, kus väljakaeve sügavus ulatus nelja meetrini. Hanketingimuste kohaselt tuli pärast muldkeha välja ehitamist ning enne järgmiste konstruktsioonide rajamist teha kuuekuuline tehnoloogiline paus, et muldkeha saaks oma raskuse all vajuda. Mõistagi muutis see ehitaja tööetappide ajalise planeerimise keerulisemaks.
Projekti tulemusel juhime liiklusvoo pigem tööstuspiirkonda, majapida - mistest mööda. Ettevõtmise tulemusel edaspidi raskeliiklus enam üle kaevu - luukide ei kolksu ja majad ei värise.
Videod: Aimar Uus
Sauga–Pärnu teelõigu ehitus 2025. aasta mais.
Teelõigu ehitus 2024. aasta oktoobris.
kontrollida, kas vajumine jätkub või mitte. Väga ei vajunud. Kõrgete mulletega on vajumisoht alati olemas, sest mullet võib küll kihiti tihendada, ent looduslik gravitatsioon teeb oma töö. Ehitusekuude määramisel arvestasime, et töövõtjal tuleb neljameetrine mulle raba kõrval jätta kuueks kuuks seisma, et minimeerida tulevikus tekkivate vajumiste riski,“ selgitab Juhansoo nõude põhjust. Kõigele krooniks tuli hoida liiklusele avatuna 1 + 1 asfaltkattega sõidurajad. „Suure liikluskoormuse ajal ehitamine oli keeruline, sest kogu aeg oli vaja arvestada liiklejate, kohalike elanike ja ettevõtetega ning mõelda lahendusi, et ehitustöö neid minimaalselt häiriks,“ räägib Hannes Kivilo. „Ehitaja vaatepunktist oli katsumus ka mahuka projekti eri tööetappide sujuv organiseerimine.“
„Rabast pressib vett peale, seega töötas ehitaja talvel pumpadega. Pärast muldkeha välja ehitamist jäi lõik kuueks kuuks seisma, et
43
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook