Toimiv koostöö Eduka lõpptulemuse võti on osaliste hea koostöö. Sauga–Pärnu lõigu puhul ühendasid jõud Transpordiamet, kohalik omavalitsus, arendajad, trassi planeeringute tegijad ning ehitaja. „Minu hinnangul on ehitaja probleemid hästi lahendanud ning ka vaidlust põhjus - tanud punktidest oleme konstruktiivselt üle saanud. Mõningad erimeelsused tekkisid pigem projekti ebatäpsusest,“ hindab Arto Juhansoo. „Asjaajamine, ehituse dokumenteerimine ja kogu koos - töö on väga hästi sujunud, see on üks minu paremaid projekti - kogemusi Transpordiametis. Projektimeeskond on hea – kui ehitaja, tellija ja järelevalve koostöö toimib ning osalised on hea tulemuse saavutamisele pühendunud, siis sujub kõik.“ Arvesse võeti ka tee läheduses elavate kohalike elanike tagasisidet. „Oleme kohtunud ja arutanud ning üritanud leida parimaid võimalik - ke lahendusi. Mõningad kitsaskohad on sellised, mida projekteeri - mise ajal ei osatud ette näha ja esialgset plaani tuli muuta,“ märgib ta. Positiivsele kokkuleppele jõuti ka kahe arendajaga, kellega koos - töös sai tehnovõrgud rajada läbi konstruktsioonide. Hannes Kivilo nõustub, et koostöökogemus on olnud hea. Praegu on objektil lõpetamisel asfalteerimistööd, liikluskorralduslikud tööd, müratõkkeseinte rajamine, maastikukujundus ning haljastustööd. „Tulemusele annaksin hinnangu pärast objekti valmimist, kuid siiani on minu arvates läinud pigem hästi,“ sõnab ta. Kriitika on iga projekti osa Suuremad objektid põhjustavad ikka poleemikat ja eriarvamusi. „Kui ehitusega alustasime, polemiseerisid meediakanalid ehituse töö - tempo üle. Et kui 2,6 kilomeetrit võtab 20 kuud, siis mitu meetrit teeb see päevas ja kas sellist tempot saab võrrelda Vana-Rooma teede - ehituse traditsiooniga,“ naerab Arto Juhansoo. „Niisuguste arut - elude juures unustatakse küsida, kui palju tehnovõrke pidid vanad roomlased 14 000-autose liiklussagedusega lõigul ümber ehitama või kas neil oli vaja rajada 1,7 km müratõkkeseina. Rääkimata sellest, et nad ei pidanud arvestama soisest pinnasest või põhja - maisest talveilmast põhjustatud seisakutega.“ Kokkuvõttes on kired siiski vaibumas. Via Baltica on saanud nüüdisaegse edasiarenduse ja Pärnu elanikud saavad elada vaiksemas keskkonnas.
„Meie ehitusplatsi külastas mullu suvel ka Vikerkaare lasteaia rühm. Usun, et põnnidele oli elamus saada teada, mis tunne on teerulli roolis istuda või asfaldifreesiga sõita,“ räägib Arto Juhansoo . Niisuguse aktsooniga tutvustati tee-ehituse argipäeva nooremale põlvkonnale, sest kes ütleb, et kuueaastastega on vara tööjuttu ajada? Tegelikult just selles vanuses võibki inseneripisikuga nakatuda ning võib-olla just sellest rühmast sirgubki mõni tulevane tee-ehitaja? Sauga–Pärnu teelõigu kõige nooremad ehitajad on … lasteaiaealised
Lasteaialastele tee-ehitustarkust jagamas . Foto: Transpordiamet
Sauga–Pärnu 2 + 2 teelõigu ehitus
Ÿ Objekti kogumaksumus: 13,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ÿ Peatöövõtja: AS TREF Nord. Ÿ Suuremad alltöövõtjad: mullatööd – Nurme Teedeehitus; tehnovõrgud – Fooneks OÜ; vesi, kanalisatsioon ja sademevesi – Tomex Tööd OÜ; liikluskorraldusega seotud tööd – Kiirwarren.KL OÜ. Ÿ Omanikujärelevalve: Sweco Eesti OÜ. Ÿ Tööde tegemiseks oli aega 20 kuud ning lõpptähtaeg on august–september 2025.
Ÿ Objekt: riigitee nr 4, Tallinn–Pärnu–Ikla, kilomeetrid 122,6–125,2. Teelõik algab Jänesselja ringist, mis rekonstrueeritakse turbo - ringiks. Seejärel kulgeb tee mööda olemasolevat trassi ja laieneb Rääma raba suunas. Enne asulat keerab tee uuele trassile ning suubub mööda Tuisu tänavat Ehitajate tee foorristmikule. Ÿ Jalakäijatele rajatakse üks kergliiklustunnel ning Hirvela, Tuule ja Parmu ristmikud saavad foori. Lisaks ehitatakse ligi 1,7 kilomeetrit müratõkkeseina ja kogu lõik saab valgustuse. Olemasolev Tallinna maantee muutub Sauga alevikku ja Pärnu linna ühendavaks koha - likuks teeks.
45
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook