Martin Lengi , Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor
Lähtuvalt tee katendi pealmisest kihist jagunevad riigiteed kruusa - teedeks (3966 km ehk 24%) ja kattega teedeks (12 713 km ehk 76%).
Enamik vanema ehitusaastaga kruusateede teelõikudest asuvad vähese liiklusega kõrvalmaanteedel. 44% kruusateedel on liiklus - sagedus 50 autot ööpäevas, mis on kruusatee katte ehitamise piirmäär. Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette, et katte alla tuleb viia kõik kruusateed, mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.
Transpordiametil valmis riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüs aastateks 2025–2054. Viimasest sarnasest analüüsist oli möödas viis aastat ning selle ajaga on muutunud nii tööde hinnad kui ka teede seisukord. nalüüsi tulemused näitavad, et 2024. aasta hindade A alusel oleks riigiteede seisundi säilitamiseks vajalik aastane optimaalne eelarve 203 miljonit eurot, mida on 31% rohkem, kui näitasid eelmise analüüsi tulemused. Peamine põhjus on kahe analüüsi vahelisel ajal alarahastatud eelarve, mis on tinginud teede seisukorra mõningase halvene- mise, samuti remonttööde hinnatõus. Riigiteede remondivõlg on võrreldes 2019. aasta analüüsiga kasvanud 12%, ulatudes 2024. aastal 772,4 miljoni euroni. Riigitee katte keskmine vanus 2025. aasta 1. jaanuari seisuga on Transpordiameti hallata 16 994 km riigiteid, millest 1603 km on põhimaanteed, 2407 km tugimaanteed, 12 513 km kõrvalmaanteed ja muud riigiteed, 156 km rambid ja ühendusteed ning 315 km riigi kergliiklusteed. Riigi kergliiklusteede katete ja seisukorra andmeid ei ole järgne - vates arvutuses kasutatud.
Kattega riigiteede kogupikkus on 12 713 km, millest suurema osa ehk 42,5% moodustavad asfaltbetoonkatted.
2024. aastal oli põhimaanteede katendi pealmise kihi (edaspidi: kate) keskmine vanus 10 aastat, rampidel ja ühendusteedel 12 aastat, tugimaanteedel 21 aastat ja kõrvalmaanteedel 26 aastat. Vaadeldes põhimaanteede katte pealmise kihi ehitusaastat ja töömeetodit teeregistris, siis neist 62% on juba saanud uue pealmise kihi. Täpsustuseks tuleb lisada, et esitatud andmetes ei kuulu taastusremondi alla teelõigud, kus katte remondimeetodina on kasutatud roopa või sõiduraja remiksi. Tugimaanteedel on taastusremondiga uuendatud katteid 31%, kuid neist iga teine on saanud uue katte viimase 10 aasta jooksul. Seega on meil veel palju eelmisel sajandil ehitatud katteid, mida hoitakse sõidetavana põhiliselt säilitusremondi ehk pindamisega. Kõrvalmaanteedest 42%-l on eelmisest sajandist pärit katted. Uue - matest katetest moodustavad suure osa kruusateedele ehitatud kerg- ja siirdekatendid. Taastusremondi maht kõrvalmaanteedel on väike ning põhiline remondimeetod on pindamine. Riigiteede seisukord ja selle mõõtmine Riigiteede katte seisukord on teede säilitamise (säilitusremont ehk pindamine, taastusremont, rekonstrueerimine) objektide valiku alus. Seisukorra näitajatest on riigiteedel 1995. aastast mõõdetud tee - katete tasasust (ingl International Roughness Index , IRI) ja inven - teeritud teekatetel esinevaid defekte. 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (ingl Falling Weight Deflecto - meter , FWD) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust . Uuendusena alustati 2011. aastal teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel täpsem laserseade. 2014. aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uuema laserseadmega, mis võimal - dab mõõta kogu sõiduraja laiust ala. Teekatte seisukorra andmed on teeregistris kõigile tasuta kättesaadavad. Teekatte tasasus näitab teel liiklemise mugavust ja on remondi - meetmete tasuvusarvutuste põhinäitaja. Tasasust mõõdetakse suurema liiklusega riigiteedel üle aasta ning väiksema liiklusega riigiteedel kord kolme aasta jooksul või pärast remonti. Kuna
44% kruusateedel on liiklus - sagedus 50 autot ööpäevas, mis on kruusatee katte ehitamise piirmäär. Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette, et katte alla tuleb viia kõik kruusateed, mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.
47
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook