MAA
Rahavajadus riigiteede säilitamiseks Teekatete seisukorra analüüsimiseks kasutab Transpordiamet tarkvara EPMS, mis on spetsiaalselt Eestis välja töötatud tarkvara teekatte seisukorra analüüsimiseks ja sekkumise kandidaat - objektide pingerea moodustamiseks. Riigiteede teehoiukava erinevate remondimeetmete nimekirjade koostamiseks tehakse EPMS tarkvaraga vastavalt kinnitatud juhenditele järgmisi analüüse (juhendid on teehoiukava meetmete kirjelduste juures ): Transpordiameti kodulehel Ÿ kattega teede säilitusremondi analüüs; Ÿ kruusateede säilitusremondi analüüs; Ÿ kattega teede taastusremondi analüüs; Ÿ kattega teede rekonstrueerimise analüüs; Ÿ kruusateedele katete ehitamise analüüs. Analüüsides kasutatakse teede seisukorra ja teid iseloomustavaid näitajaid ning tulemiks on kandidaatobjektide pingerida, mis on aluseks lõpliku remondinimekirja koostamisel. Neil aastail, mil teekatte seisukorra näitajate keskmised väärtused paranesid, oli remondinimekirja pikkus aastate võrdluses üsna sarnane, ent viimastel aastatel on nimekiri pikenenud kaks korda. Lisaks remondimeetmete analüüsile on Transpordiamet majavälis - telt ekspertidelt tellinud riigiteede rahavajaduse strateegilisi ana - lüüse, mille käigus on arvutatud välja praegune remondivõlg ning järgneva 30 aasta optimaalne eelarve analüüsi valmimise aasta hindades. Analüüse on tehtud nüüd kolm korda ja viimane valmis 2024. aastal pärast viieaastast vahet. 2024. aasta analüüs annab riigi teehoiu - kavade koostamiseks olulise aluse, et tagada jätkusuutlik ja kulutõhus riigiteede hoid ning arendus järgmise 30 aasta jooksul. Strateegilise rahavajaduse hindamise analüüsi koostas AS Teede Tehnokeskus. 2024. aasta analüüsis ajakohastati tasuvusanalüüsides kasutata - vate sõidukite parameetreid ning täpsustati teekasutaja kulude suurust, sõltuvalt teekatte tasasuse väärtusest. Seejärel arvutati 2024. aasta remonttööde hindade baasilt optimaalne eelarve tase, mis tagaks teedevõrgu säilitamise olukorras, kus transpordi - süsteemi kogukulud (st teekasutaja ja teehoiu kulud kokku) on järgmise 30 aasta jooksul minimaalsed. Analüüsi tulemused näitavad, et 2024. aasta hindade alusel oleks riigiteede säilitamiseks vajalik aastane optimaalne eelarve 203 miljonit eurot, mida on 31% rohkem, kui näitasid eelmise analüüsi tulemused. Analüüsis hõlmas riigiteede säilitamine teede korrashoidu 2024. aas - ta tasemel, kruusateede säilitusremonti, kattega teede pindamist, taastusremonti, rekonstrueerimist, sildade remonti ehk praeguse teehoiukava säilitu s meedet. Remonttööde vajaduse arvutamisel kasutati Transpordiameti remondimeetmete analüüside põhi - mõtteid ning hindu.
MAKSUMUS
Teehaldaja kulud
Transpordisüsteemi kogukulud
Optimaalne eelarve
Teekasutaja kulud
Liiga hea seisukord
Optimaalne seisukord
Liiga halb seisukord
TEEDEVÕRK
Optimeerimise põhimõte.
Allikas: AS Teede Tehnokeskus
Analüüsi tulemusena leiti igale liikluskoormusele optimaalne tee - seisundi tase, mille juures ühiskonna kogukulud on etteantud töö - meetoditega minimaalsed. Optimaalne eelarve on arvutatud prae - guse seisukorra ja hindade pealt ning mudeldatud 30-aastasele perioodile, eeldusega, et kogu teedevõrgul toimuks sel ajal vähemalt üks remont aastas. Siis on perioodi kogukulud jagatud 30 aasta peale ja saadud aasta optimaalseks eelarveks 203 miljonit eurot. Optimaalse eelarve kasvu peamine põhjus on kahe analüüsi vahe - lisel perioodil alarahastatud eelarve, mis on tinginud teede seisu - korra mõningase halvenemise, samuti remonttööde maksumuse suurenemine. Selleks, et saada aimu, kui kaugel oleme 2024. aastal optimaalse eelarve tasemest, arvutati välja ka praegune remondi - võlg. Riigiteede remondivõlg kasvas 2024. aastaks võrreldes 2019. aas - taga 12% ja ulatus 772,4 miljoni euroni, mis vastab peaaegu nelja aasta optimaalsele eelarvele. Lisaks arvutati analüüsi käigus välja ka tinglik riigiteede arendusvõlg ehk summa, mis on vajalik selleks, et teedevõrk viia aastaks 2054 vastavusse kõikide nõuetega nendes lõikudes, kus nõuded pole praegu täidetud. Riigiteede arendusvõla suurus on ligikaudu 1,5 mil - jardit eurot. Suurema osa sellest moodustab TEN-T põhivõrgu teede (Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maan - teede) ümberehituse vajadus ning transpordi ja liikuvuse arengu - kavas sätestatud kruusateedele katete ehitamise eesmärk. Arengu - kava näeb ette, et katte alla tuleb viia kõik kruusateed, mille liiklus - sagedus ületab 50 autot ööpäevas. Kui võtta arvesse arendusvajaduse ootust, et aastaks 2030 on TEN-T põhivõrgu teed nõuetekohaselt välja ehitada, on teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite vajadus vaadelda - vast stsenaariumist sõltuvalt esimesel viiel aastal (2025–2029) 462 miljonit eurot aastas. 2025. aastal on riigieelarves teedevõgu säilitamiseks (sh korrashoid) ette nähtud 99,6 miljonit eurot ja arendamiseks 68,6 miljonit eurot ehk kokku 168,2 miljonit eurot. See on strateegilise rahavajaduse analüüsi alusel riigiteede võrgu säilitamiseks vajalikust summast ligikaudu pool ning arendusvajaduse summast kordades väiksem.
Analüüsi tulemused Lisainfo Eesti teedevõrgu kohta
52
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook