Teejuht suvi 2025

MAA

Määruse „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ uuendatud versioon jõustus mullu novembris. Millised on peamised muudatused?

Eduard Kärstna Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist

uusi meetodeid on tutvustatud ja miks? Suurem muudatus puudutab terminoloogiat ja tehnoloogiat – asen - dati mõiste „asfaltbetoonsegu“ lihtsama ja täpsema sõnaga „asfaltsegu“. Põhjuseks oli see, et „asfaltbetoonsegu“ tähistab kitsast gruppi segusid (AC tüüpi), kuid tänapäeval kasutatakse palju laiemat valikut: näiteks killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Kuna määrus käsitleb neist ainult SMA segusid, pole täpne ega õige kasutada üldmõistet „asfaltbetoon - segu“, mis jätaks muud tüübid välja. Täpsustatud mõiste arvestab ka uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad asfaltsegusid toota mada - lamal temperatuuril, vähendades oluliselt tootmisel kuluvat energiat ja seeläbi ka keskkonnamõju. Nii toetatakse keskkonna- ja energiasäästlikumaid lahendusi. Varasem versioon võimaldas ainult kuumade asfaltsegude kasutamist. Teiseks – määrus lubab kasutada ka tavapärasest erinevaid materjale (§ 1 lg 2(1)), kui need vastavad vajalikule kvaliteedile ja tagavad tee ohutuse, püsivuse ja eluea. Näiteks võib kasutada ligniini, taaskasutatud klaasi või muid materjale, mis sobivad asfaltsegu sideaine või täitematerjali asendamiseks. See võimalus aitab valdkonda tuua rohkem innovatsiooni ning võimaldab pare - mini ringlusse võtta materjale, mille süsihappegaasi jalajälg on väiksem. Peamine tingimus on, et tee kvaliteet ei tohi selle arvelt kannatada. Kolmandaks – kui ehitusmaterjal ei vasta nõuetele, ei pea seda kohe välja vahetama. Kui võimalik, võib materjali parandada objektil. See väldib tarbetut raiskamist ning vähendab nii kulusid kui ka kesk - konnakoormust. Lisaks eemaldati määrusest mõned väga tehnilised punktid, mis ei kuulu õigusakti tasandile, vaid peaksid olema standardites ja teistes normdokumentides. Seetõttu muudeti oluliselt mitmeid paragrahve (§ 14 lg 12-16, § 16-18, § 24) ja tunnistati kehtetuks lisad, mis sisal - dasid liiga detailseid jooniseid või arvutusvalemeid, mis pole enam ajakohased. Miks olid muudatused vajalikud? Muudatused olid vajalikud selleks, et määrus oleks ajakohane ja praktiline. Määrus ei tohiks standardeid dubleerida – kui tehnilised nõuded on juba mujal kirjeldatud, pole mõtet neid määruses korrata. Teiseks peab määrus toetama uusi töövõtteid ja materjale ning keskkonnasäästlikku ehitamist. Kui reeglid on liiga jäigad või vana -

Miks vajas määrus uuendamist? ääruse uuendamise peamine põhjus oli see, et eelmises M versioonis oli palju tehnilisi nõudeid, mida standardid ja normdokumendid juba sisaldasid. Sellised üksikasjad ei peaks olema õigusaktis, vaid pigem juhendmaterjalides või standar - dites, mille alusel töö tehakse. Samuti oli vaja määrust ajakohas - tada – tee-ehituse tehnoloogiad, töövõtted ja lähenemised on viimastel aastatel muutunud. Määrus viidi kooskõlla sellega, kuidas tänapäeval teid ehitatakse ja millised on tulevikusuunad, eriti mis puudutab keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust. Mõte oli selles, et määrus keskenduks olulistele üldistele nõuetele, nii saab see paremini toetada uute töövõtete kasutuselevõttu ja soodustada innovatsiooni. Millised on peamised valdkonnad, mida määrus katab? Määrus reguleerib avalikult kasutatavate teede ehitamise kvali - teedinõudeid. Hõlmab nii üldisi materjalinõudeid kui ka konkreetseid tingimusi, mis sõltuvad tee tüübist ja tehtavast tööst. Näiteks nõu - ded teekatetele (asfalt, kruus, mustkate või sillutis). Samuti on mää - ruses lahti kirjutatud, kuidas peab toimima erinevate tööde puhul alates ettevalmistustöödest ja kihtide rajamisest kuni asfaltsegude tootmise ja paigaldamise, truupide või sildade ehitamise ning kaevetööde järgse taastamiseni. Ehk siis kogu teetööde protsess on kaetud.

Millised on peamised muudatused võrreldes eelmise versiooniga? Milliseid arengusuundi ja

Nüüdne määruse versioon on paindlikum ja praktilisem, aga säilitab vajalikud kvaliteedi - nõuded.

TEEJUHT / NR 1 4