MAA
„Meie töövahendid on integreeritud kodeerimissüsteemi, nad arvestavad meie käekirjaga ja võimaldavad korraga mitut tegevust. Paraneb kiirus, täpsus ja kvaliteet.” Eno Lints autoliiklusele, ökodukt, müratõkkeseinad ning veel kaks raudtee - viadukti, mille puhul tuli teha koostööd Eesti Raudteega. Neist tehni - liselt kõige keerukam oli Tartus Ravila tänava viadukt. „Kui tavaliselt üritatakse teede ristumised lahendada risti, sest nii on rajatiste pikkus kõige lühem ja ka koormuste jaotus optimaalne, siis Ravila viadukti puhul lõikusid kaks teed terava nurga all, mis lisas rajatise projekteerimisele omajagu keerukust. Kuna tegu on ka Tartu sissesõiduväravaga, oli oluline ka viadukti välimus,” kirjeldab Brak - mann. „Veel vajasid projektis lahendamist tehnovõrgud – valgustus, elekter, side ja gaasitrassid. Mida rohkem on projekteerimisse eri distsipliine kaasatud, seda keerulisem on projekteerija töö. Seekord oli sildade ja viaduktide maht nii suur, et pidime ka oma ettevõttest väljastpoolt projekteerijaid juurde palkama.” Teedeinsener Elian Remmelkoor ütleb, et rajatiste rohkus tähendas ka seda, et projektis oli kohti, kus tuli projekteerida kuue meetri kõrgune mulle ja samas lõike, kus oli kuue või enama meetri sügavune süvend. Seega tervikliku objekti projekteerimisel palju eripärased olukordi. Automaatika jõuab üha enam projekteerimisse Tänapäeva projekteerimises on juba paljud tegevused automati - seeritud, kasutusel on mudelprojekteerimine ja mitmed digitaalsed lahendused. Skepast&Puhkimis on töö lihtsamaks ja kiiremaks muutmiseks välja töötatud ning valmis programmeeritud mitmeid lahendusi. Tööde tempo nõuab ajakohaste lahenduste kasutamist ning ega keegi paberi ja pliiatsi aega taga igatse. Ettevõtte BIM-projekteerimise töögrupi juhi Eno Lintsi sõnul jõudis suurem uuendustelaine ettevõttesse käesoleva kümnendi alguses. Elian Remmelkoor märgib, et projekteerimisel kasutati Eno loodud tööriistu, mis lihtsustas mudelprojekteerimist ja kõike selle juurde kuuluvat, et valmiks ühtne tervik. „Paljude asjade teostamisel oli abiks automaatika, mis aitas päris palju aega säästa,” täpsustab ta. „Näiteks mahasõitude mudelprojekteerimise tööriist, mille kasu - tegur avanes selgesti suure hulga mahasõitude mudeldamisel, mida näiteks Kardla–Tartu projektis oli üle poolesaja.” Lints lisab, et Kardla–Tartu projekt on lahendatud ettevõttes loodud digitaalsete tööriistade abil. „Sisse ostame vaid alustarkvara,” selgi - tab Lints. „Meie töövahendid on integreeritud kodeerimissüsteemi,
Foto: Skepast&Puhkim
Kardla–Tartu liiklussõlm paistis silma rajatiste rohkuse poolest.
Foto: Rene Lutterus / Transpordiamet
OÜ Skepast&Puhkim pälvis 2024. aastal Transpordiameti tunnustuse parima teeprojekti koostamise eest.
nad arvestavad meie käekirjaga ja võimaldavad korraga mitut tegevust. Piltlikult öeldes vähendavad vajaminevaid hiireklõpse.” Tema väljatöötatud Dynamo skriptid teevad projekteerija eest ära rutiinsed, aeganõudvad ja vahel ka tüütud tegevused. Lisaks tüüp - lahenduste teostamisele on programm abiks ka eriliste tegevuste tegemisel, lihtsalt tuleb programmile töövahendeid lisaks kirjutada. „Paraneb kiirus, täpsus ja kvaliteet. Ainuüksi BIM-modelleerimisega hoiame kokku 75% aega. Projekteerimisel on aja kokkuhoid väiksem, aga ikkagi tuntav,” kirjeldab Lints karbitoote ehk siis põhiprogrammi Autodesk Civil 3D edasiarendust. „Kui aastatel 2020–2021 tegime Rail Balticu esimesi projekte, siis kulus ühe ristmiku põhiprojekti koostamiseks neli nädalat tihedaid tööpäevi ja isegi ületunde, ent praegu teeme samalaadse, aga juba detailsema tööprojekti BIM- mudelis ära nädalaga.” Uus klassifitseerimissüsteem nõudis eraldi tähelepanu Omajagu väljakutseid, ületunde ja projektis osalejate jaoks ka
66
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook