HEA TEADA Ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem (ingl Construction Classification International , CCI) Ÿ Toetub rahvusvahelistele standarditele ja võimaldab ehitusprotsesse klassifitseerida ühtsetel alustel. Ÿ Võimaldab paremat ja ühtsetele alustele viidud info - liikumist ja koostööd ehituse elukaare osaliste vahel. Ÿ Kõigile arusaadavas ja loetavas formaadis esitatud info lubab muuta sektorit tõhusamaks ning avab võimalusi täiendavaks standardiseerimiseks ja automatiseerimi - seks, muudab rahvusliku käsitluse rahvusvaheliselt arusaadavaks ja vastupidi. Ÿ Andmed on nii inim- kui ka masinloetavad ja mass - töödeldavad. Ÿ Esimene konkreetselt Eesti olusid arvestav rahvuslik versioon (CCI-EE) valmis Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisel 2020. aastal, praeguseks on seda oluliselt täiendatud. Ÿ Projekti lõpparuanne ja klassifikaatorid on e-ehituse portaalis Exceli tabelite kujul. Ÿ Loodud klassifikaatorite edasiarendamine ja kasutusele võtmine eeldab jätkutegevusi ning koolitusi. Ÿ Eestis koordineerib ehituse klassifitseerimissüsteemi suhtlust rahvusvahelisel tasemel MTÜ Eesti Ehitusteabe Fond. Ÿ On ka teisi ehitusteabe klassifitseerimise süsteeme (näiteks Rootsis kasutatav CoClass). CCI tuumik põhineb Taanis kasutusel oleval süsteemil. See koosneb igale ehituslikule komponendile määratavast CCI koodist (komponendi ID), mis koosneb 18 erinevast tähisest.
„Mida rohkem on projekteerimisse eri distsipliine kaasatud, seda keerulisem on projekteerija töö.” Andres Brakmann
unetuid öid põhjustas CCI-EE piloteerimine. Esimest korda rakendati CCI-EE-d taristuobjekti juures, mistõttu alusandmete kohandamine nõudis paikaloksutamist. Sellepärast tuligi TalTechist saadud alusandmete põhjal valmis kirjutatud Dynamo skripte muudatuste tõttu mitu korda ümber kirjutada. „Hanketingimustes oli CCI-EE kasutamise nõue sees, aga toona oli käibel veel vana süsteem. Saime sellega mitu kuud töötada ja siis avaldas ülikool põhjalikult muudetud uue süsteemi, mis tähendas, et paljud asjad tuli põhjalikult ringi teha,” meenutab Eno Lints projekti algusaja raskusi. „Aga eks piloteerimise käigus tulevadki kitsas - kohad välja ja nendega tegelemine pidurdab protsessi, ent sellega peab lihtsalt arvestama.” Tema sõnul on CCI-EE ehitusalase teabe (üldistest näitajatest spet - siifiliste detailideni välja) klassifitseerimise süsteem, kusjuures ise - äranis järgmiste kasutajate huvides on oluline, et kogu materjal oleks loogiliselt struktureeritud ja klassifitseeritud. „Kui läheme raamatukokku, siis riiulite süsteem oma olemuselt on justkui CCI-EE. Tänu klassifikaatorile teame, kus asub ilukirjandus ja teaduskirjandus ning veelgi spetsiifilisemalt, kus ilukirjanduse all on kriminaalromaanid, reisijutud ja lasteraamatud,” iseloomustab Lints. „Iga raamat on killuke suures ehitusinfosüsteemis. CCI-EE koondab tulevikus kogu riigis toimuva ehitustegevuse standardiseeritud informatsiooni, et asjaosalistel oleks seda võimalik operatiivselt kasutada.” Ta leiab, et säärasest andmehaldusest on ilmselt kõige rohkem kasu avalikul sektoril ja riigiasutustel. Ta ei usu, et projekteerija või ehitaja jaoks on sellisest andmebaasist abi. „Praegu püütakse CCI-EE-d juurutada Exceli tabelite kasutamise kaudu, aga minu meelest sellisel süsteemil ei ole tulevikku. Nii mahuka andmebaasi kasu - tamine ainult Excelile tuginedes ei ole mõistlik,” arutleb Lints. „Meie projekti puhul, kus tuli klassifitseerida üle 11 000 elemendi, tegi selle töö ära automaatika, aga kui seda peaks tegema inimene, siis võtab tal BIM-mudelisse mitme Exceli tabeli õige kodeeringu lisamine kindlasti kuu aega.” Projektid võiksid sahtlis varuks olla Rääkides riigi kärpekavast, mis on palju ka teedeehitust puudutanud, ütleb Brakmann, et kuigi ettevõttel on ka viimastel aastatel tööd jagu -
Allikas: Ehituskeskus.ee
nud, siis Transpordiameti tellimuste maht on võrreldes eelmise küm - nendiga vähenenud.
Võimalik, et projekteerijateni jõuavad kärped hilinemisega, sest just viimasel ajal tajuvad nad hangete vähenemist. See võib tähendada ka seda, et Transpordiamet on ettenägelikult oma sahtlid n-ö täis projekteerinud ning plaanib projekte sealt rahaliste võimaluste tekki - misel välja võtma hakata. Mis on vähese raharessursi puhul mõistlik, samas peab arvestama, et olud muutuvad ja projektid aeguvad. Mida tihedamalt asustatud kohaga on tegemist, seda kiiremini kõik muutub ja on tõenäoline, et paari aasta pärast vajab projekt ikkagi uuendamist. Nagunii vajavad uuendamist kõikvõimalikud koos - kõlastused. Samas kuni viie aasta pikkuse perspektiiviga on mõtte - kas ikkagi ette projekteerida, kasvõi hilisema projekteerimisaja säästmise mõttes.
67
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook