aborite igapäevatöö hulka kuulub asfaltsegu mahumassi L määramine. See on asfaltsegude puhul enimlevinum katse, mis aitab poorsust määrata. Mahumass on poore sisaldava proovikeha mass mahuühiku kohta ning mahumassi ja erimassi ehk asfaltsegu maksimaalse tiheduse põhjal arvutatakse asfalt - segu poorsus. Samuti on mahumassi vaja asfaltsegu deformat - sioonikindluse katsekehade valmistamiseks. Kuna mahumassi saab määrata erinevate meetodite abil, mis võivad olenevalt segu tüübist anda erinevaid tulemusi, siis on õige meetodi valik oluline. Valiku suhtes annab ka suuniseid Transpordiameti asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, mis ütleb, et mahumassi määramise protseduuri valikul tuleb juhinduda standardis EVS-EN 13108-20 olevatest nõuetest. Õige meetodi valikul tuleb juhinduda segu maksimaalsest poorsusest V , mille nõuded on leitavad standar - max dis EVS 901-3. V põhjal tuleb valida mahumassi määramiseks max standardi EVS-EN 12697-6 meetod B, C või D. Eestis ei kontrollita, kas mahumass on määratud õige meetodiga ning olenemata segu tüübist ja omadustest on laborites enimlevinud meetod B. Magistri - töö raames määrati kahele erinevale AC 32 base segule kolme eri standardijärgse ning ühe alternatiivse meetodiga mahumassid ning võrreldi neid. Lisaks katsetati AC 32 base segu deformat - sioonikindlust võttes lähteandmeteks eri meetoditega määratud mahumassid. Erinevad mahumassi määramise meetodid annavad erineva mahumassi tulemuse Eestis on enamlevinud meetod standardi EVS-EN 12697-6 meetodi B järgi määratud mahumass. Meetod B ehk immutatud ja kuiva - tatud pinnaga mahumass (ingl saturated surface dry , SSD ) sobib standardi järgi tiheda terakoostisega asfaltproovikehade (millel on väike veeimavus ja imatud vee aeglane väljavool) mahumassi määramiseks. Määrates aga B meetodiga mahumassi AC 32 base segule, mida tehti ka magistritöö raames, on vee väljavool sisemis - test pooridest tavapärane nähtus, mis on näha ka joonisel 1.
Tallinna Tehnika ülikooli vilistlane Kait Värat
Foto: erakogu
Sellisel juhul kohustab standard, et mõõtmine tuleb katkestada ning jätkata mõõtmist meetodiga C või D. Seda aga teadaolevalt laborites ei tehta ning mõõtmine viiakse lõpuni B meetodi alusel, olenemata sellest kui palju proovikehast vett välja nõrgub. Vee väljavool viib mahumassi ülehindamiseni ja poorsuse alahindami - seni. Meetodi C puhul ehk hermetiseeritud proovikeha puhul kastetakse proovikeha parafiinvaha sisse ning ergutatakse proovikeha õhu - mulle vabastama. Ühtlane parafiinvaha kiht, mis katab proovikeha täielikult, ei lase hilisemal proovikeha vette asetamisel veel proovi - keha sisemistesse pooridesse tungida. Selle meetodi puhul ütleb standard, et suurte pinnapooridega proovikehade puhul, mida on just AC 32 base, on oht, et parafiinvaha imendub proovikeha sise - mistesse pooridesse, mis viib proovikeha mahumassi ülehindami - seni ja jäävpoorsuse alahindamiseni. Nägemaks, mis juhtub proovikeha sees, kasutati käesoleva lõputöö raames punast parafiinvaha ning saeti proovikehad hiljem pooleks. Joonisel 2 on selgelt näha, et parafiinvaha on tunginud ka proovi - keha sisemistesse pooridesse, mille eest standard hoiatab suurte pinnapooridega proovikehade puhul. Proovikeha jäävpoorsus tuleb kogu punase ala mahu (selle on täitnud parafiinvaha) võrra väiksem.
Joonis 1. Vee väljavool AC 32 base proovikehast B meetodiga mahumassi määramisel.
Foto d : Kait Värat
Kuna mahumassi saab määrata erinevate meetodite abil, mis võivad olenevalt segu tüübist anda erinevaid
tulemusi, siis on õige meetodi valik oluline.
71
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook