Allikas: a utori andmed ja arvutused
see mängib olulist rolli ka deformatsioonikindluse katse puhul. Deformatsioonikindluse katse proovi - kehade valmistamiseks vajamineva koguse arvuta - miseks on valemis ainuke muutuja just mahumass (algses valemis on erimass ja jäävpoorsus, kuid neid taandades saame need asendada mahumassiga). Käesoleva magistritöö raames lasti neljas erinevas Eesti laboris valmistada güraatortihendajaga proovi - kehad, millele määrati mahumassid nii B kui ka D meetodiga Seejärel valmistasid kõik laborid kaks komplekti deformatsioonikindluse proovikehasid. Neile määrati samuti mahumassid nii B kui ka D meetodiga, võrdlemaks jäävpoorsuse tulemusi refe - rentskehadega ning määrati deformatsioonikindlu - sed (kuna üks labor kasutab juba praegu ainult D mee - todi lähteandmeid deformatsioonikindluse katse puhul, siis seal valmistati katsekehad ainult selle alusel). Deformatsioonikindluse proovikehade jäävpoorsus Esimesena on välja toodud praegu kõige tavapära - sema katsekäigu näide, kus güraatoriga valmistatud kehadele määratakse B meetodiga mahumass ning see võetakse aluseks deformatsioonikindluse keha - de valmistamisel. Deformatsioonikindluse proovi - kehad tihendatakse alati mõõtmete järgi teada - olevate mõõtmetega tihendusvormis soovitud pak - suse juurde. Ka vajaliku katsekoguse arvutusvalem on vormi pikkuse, laiuse, soovitud proovikeha kõrguse ning segu mahumassi korrutis. Deformatsiooni - kindluse kehadele määratakse mahumass D mee - todiga. Joonisel 6 on näha, justkui deformatsiooni - kindluse katse proovikehad jäävad poorsemad kui güraatoriga valmistatud proovikehad. Nagu varem mainitud, siis proovikeha mahtu arves - tatakse mahumasside B ja D meetodite puhul eri - nevalt, mis on näidatud ka joonisel 5. Tulemuste
16,0
14,7
14,5
14,0
10,7
9,6
12,0
9,8
9,2
9,0
7,8
10,0
8,0
6,0
4,0
2,0
0,0
B meetod
C meetod standardi järgi
C meetod uue meetodina
D meetod
Pae
Pae - gr
min
max
Joonis 4. AC 32 base proovikehade jäävpoorsused eri mahumassi meetodite alusel.
10,0 11,0 12,0 13,0 14,0 15,0
9,7
8,6
8,2
7,9
7,9
0,0 1,0 2,0 3,0 4,0 5,0 6,0 7,0 8,0 9,0
7,3
7,2
7,2
7,0
Labor 1
Labor 2
Labor 3
Labor 4
Güraatori kehad B meetod
Rattaroopa kehad D meetod
Güraatori kehad B meetodi keskmine
Rattaroopa kehad D meetodi keskmine
min
max
Joonis 6. Deformatsioonikindluse kehade D meetodi mahumassiga jäävpoorsused tihendatuna güraatori kehade B meetodi mahumassi alusel koos standardi EVS 901-3 olevate jäävpoorsuste nõuetega.
base segu puhul on poori käigud niivõrd sügavad, et vee väljanõrgumine toimub mahumassi B meetodi puhul ka sisemistest pooridest, st et võib tekkida olukord, kus joonisel 5 (2) ei arvestata ka roosa alaga märgitud poori proovikeha poori osana, kuna vesi on sealt välja nõrgunud. Sarnane nähtus on ka mahumassi C meetodiga, st sealt, kust B meetodiga nõrgub vesi välja, saab ka C meetodiga parafiinvaha sisse tungida ning jällegi ei arvestata neid proovikeha pooridena. Parafiinvaha proovikeha sissetungimist on näha ka joonisel 2. Joonisel 5 (3) on näha, kuidas standardi EVS- EN 12697-6 meetodi D järgi arvestatakse proovikeha piire. Lisaks sellele, et võetakse arvesse kõik proovikeha sisemised poorid, arvestatakse proovikeha mahu sisse ka proovikeha pinnapoorid. See on ka põhjus, miks mahumassi D meetodi alusel saadud jäävpoorsused on niivõrd palju suuremad teiste meetoditega võrreldes. Et mahumassi D meetodit laborites rakendama hakata, tuleks ka EVS 901-3 jäävpoorsuse nõuded korrigeerida vastavalt mahumassi määramise meetodile. Mahumassi määramise õige meetodi valiku olulisus deformatsioonikindluse katsel Õigel mahumassil ei ole oluline roll mitte ainult poorsusomaduste määramisel, vaid
Deformatsioonikindluse katse proovikehade valmistamiseks vajamineva koguse arvutamiseks on valemis ainuke muutuja just mahumass.
73
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook