Käesoleva lõputöö raames katsetatud segudest ei annaks D meetodiga mahumassi määrates mitte ühegi segu jäävpoorsus nõuetekohast tulemust.
Järeldused mahumassi määramise meetodite kohta AC 32 base segu põhjal Järgides täpselt Transpordiameti asfaldist katendikihtide ehitamise juhist ning standardeid, saab järeldada, et juba praegu tuleks AC 32 base segude mahumasse määrata standardi EVS-EN 12697-6 mee - todi D järgi. Küll aga ei ole sellega arvestatud standardis EVS 901-3, kus on välja toodud minimaalsed ja maksimaalsed jäävpoorsuse nõuded. Kuna ajalooliselt on Eestis kasutatud enamjaolt ainult B meetodit mahumassi määramiseks, võib ka eeldada, et nõuded on selle meetodi baasil koostatud. Käesoleva lõputöö raames katsetatud segudest ei annaks D meetodiga mahumassi määrates mitte ühegi segu jäävpoorsus nõuetekohast tulemust. Lisaks saab järeldada, et standardi EVS-EN 12697-6 meetod B ja C ei sobi mahumassi määramiseks käesoleva magistritöö raames katsetatud AC 32 base segude puhul. Mõlema meetodi puhul ilmnesid nähtused, mille eest ka standard hoiatab: mõõtmine tuleb katkestada ja valida sobivam meetod, või mille puhul ütleb standard, et see nähtus viib mahumassi ja jäävpoorsuse valesti hindamiseni. Järeldused mahumassi määramise meetodi mõju kohta deformatsioonikindlusele Deformatsioonikindluse katsetulemustest saab järeldada, et lähteandmete mahumass on deformatsioonikindluse katsel olulisel kohal ning see mõjutab olulisel määral PRD väärtust. Kõige AIR lähedasema jäävpoorsuse võrreldes güraatoriga valmistatud proovikehaga saab deformatsioonikindluse katsekehale, kui lähteandmeteks võtta güraatoriga proovikehale määratud D meetodiga mahumass. B meetodi lähteandmetega saadi võrreldes D meetodiga keskmiselt 50% parem PRD tulemus, mis aga ei AIR pruugi vastata tegelikkusele objektil toimuvaga.
Joonis 10. Deformatsioonikindluse katsekeha B meetodi mahumassi alusandmetega peale tihendamist.
Vaadates deformatsioonikindluse katse proovikehasid peale tihendamist, on ka visuaalselt näha märke segu ületihendamisest, võttes lähteandmeteks B meetodi mahumassi. Nimetatud lähte - andmetega tihendatud kehadel oli peale tihendamist näha hulga purunenud kive, mis viitab sellele, et poorsus on juba läinud nii madalaks ning jõud nii suureks, et täitematerjali osad lähevad katki. Joonisel 10 on näidatud purunenud täitematerjali osad peale tihendamist B meetodi mahumassi alusandmete põhjal. Võttes aluseks D meetodi mahumassi, oli purunemisi täitematerjalis vaid üksikuid. Samuti ei ole sellist täitematerjali purunemist näha tavapäraselt AC 32 base segude objektilt võetud puurkehade puhul ning eeldatavasti ei toimu sellist purunemist ka objektil rulliga tihendades. Liigsest tihendamisest B meetodi lähteandmetega annab veel aimu laboris rulltihendajaga saadud andmeid vaadates. Kui B meetodi mahumassi puhul oli laboris 1 kahe proovikeha keskmine maksi - maalne jõud tihendamisel 35,2 kN, siis D meetodi puhul oli see 16,9 kN. Tihendamiseks vajalik maksimaalne jõud on B meetodi puhul rohkem kui kahekordne D meetodiga vajalikust. Sellega seoses tuleb täheldada, et kuuest suuremast seadmete tootjast üle maa - ilma vaid ühe tootja seade (st seadmed, millega on võimalik tihendada standardi EVS-EN 12697-33 proovikehasid) suudab tihendamisel saavutada suuremat kui 30 kN vertikaalset jõudu. Maksimaalseks jõuks kõikidel seadmetel on märgitud 30kN, välja arvatud ühel, millel on 40 kN.
75
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook