Teejuht suvi 2025

MAA

Foto: Rahvusraamatukogu

Kampaania plakat „Valged võidavad. Kasuta helkurit!“ (1999);

Plakat „Möödunud aastal liiklusõnnetustes hukkunud

Plakat „2 l = 2000 m³: ohtlik kütus” (1987); autor: Margus Haavamägi; toimetaja: Andrei Kormašov; kirjastaja: Eesti Raamat.

30 jalakäijast-tallinlasest 26 olid ise süüdi” (1978); autorid: Tõnu Aru, Ants Säde; kirjastaja: Riiklik Autoinspektsioon.

tellija: Maanteeamet; teostaja: Intermaag .

Sihikul on nullvisioon (2001. aastast tänapäevani) Uued proovikivid 2003. aastal valmis Eesti riiklik liiklusohutusprogramm. Selle eesmärk oli saavutada 2015. aastaks olukord, kus igal aastal jääks liiklussurmade arv alla saja. 2015. aastal seati sihiks jõuda tasemele, kus kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses üle 75 inimese. 2016.–2025. aasta liiklusohutusprogrammis on seatud eesmärgiks, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 ini - mese. Seda eesmärki püütakse saavutada riigi eri ametite, organi - satsioonide ja kohalike omavalitsuste koostöös ning liiklejate tead - likkuse suurendamise kaudu. Transpordiamet on seadnud Rootsi eeskujul eesmärgiks nullvisiooni strateegia. Selle peamine idee seisneb selles, et teeliiklussüsteem peaks võimalikult palju kahan - dama inimlike eksimuste võimalusi ja vähendama liiklusõnnetus - tega kaasnevat kahju ka siis, kui liikleja eksib või eirab mõnda reeglit. Sotsiaalkampaaniad kuldmune munemas 1990. aastatel tekkisid Eestis esimesed reklaami- ja loovagentuurid. Peale tavaliste tootereklaamide tulid nende töölauale juba vähemalt sajandi lõpul ja eriti uue hakul ka sotsiaalreklaamid. Sotsiaalkam - paaniaid tellib peamiselt riik oma asutuste kaudu selleks, et vahen - dada inimestele olulisi ja hädavajalikke sõnumeid. Tänapäeval ei hõlma sotsiaalkampaania enam lihtsalt välireklaami ega ajalehti, sõnumeid levitatakse lisaks televisioonis ja raadios, veebist ja sotsiaalmeedias. 1995. aastast on Maanteeamet/Transpordiamet olnud üks pikema ajalooga sotsiaalkampaaniate tellijaid Eestis. Šokiteraapiaga on kerge vint üle keerata. Enamasti on huumor ja sõnamängud need, mis inimesi kõnetavad. Hea sotsiaalkampaania tekitab ühiskonnas arutelu. Sageli ollakse pahased, et riik kulutab maksumaksja raha sotsiaalkampaaniatele. Nende mõju on keeruli -

järsk liiklusõnnetuste kasv. Samasugune suundumus valitses samal ajal kõikides postsovetlikes riikides. Eesti taasiseseisvumise aasta (1991) oli ühtlasi liiklussurmade rekordaasta (491 hukkunut). Esimese kümne iseseisvusaasta jooksul kaotas liikluses elu 3700 inimest. Peamised liiklusõnnetuste põhjused olid joobes sõiduki - juhtimine, kiiruse ületamine ning sõiduki turvavarustuse ja helkuri vähene kasutamine. Selleks, et helkurite kättesaadavust parandada, tuli tollal motiveerida ettevõtjaid helkureid importima. 1996. aastal jõustus liikluseeskirja muudatus, millega kehtestati nõue kasutada sõidukis lapse turvavarustust. Samal ajal hakkas Maanteeamet korraldama järjepidevaid teavituskampaaniaid, et propageerida turvavöö kinnitamist ja helkuri kandmist. Soome kui eeskuju Äsja iseseisvuse taastanud Eestis oli autostumine võrreldes Lääne- Euroopa ja Põhjamaadega tunduvalt väiksem, kuid liiklusohutus Soomega võrreldes ligi 30 aastat maha jäänud. Maanteeametil tuli Lääne-Euroopa eeskujul töötada välja ja rakendada uus liiklus - ohutuse poliitika. Põhieesmärgiks võeti liikleja teadlikkuse suuren - damine ja eritähelepanu pöörati laste liikluskasvatusele. Kampaa - niate korraldamisel võeti aluseks uus käsitlus, arvestati Põhja - maade kogemusi ja loobuti teadlikult varasematest moraliseeri - vatest hoiakutest. Alates 1995. aastast korraldas Maanteeamet igal aastal 4–6 teavituskampaaniat. Kümnendi lõpuks kujunes välja ohutuskampaaniate struktuur. Aasta vältel oli teavitustöö fookus märtsis turvavööl, aprillis-mais jalgratturitel, juunis joobes juhtimise vältimisel, augustis jalakäijatel ja lastel ning aasta lõpul helkuri kasutamisel. Esimene suurem teavituskampaania korraldati 2000. aastal ning selles keskenduti turvavöö kasutamisele tunnuslausetega „Traksid peale!“ ja „Kinnita turvavöö ka tagaistmel“.

TEEJUHT / NR 1 4